Sõjapõgenike ajutist kaitset tahetakse veel aasta võrra pikendada

Sõjapõgenikud 2022. aastal oma ajutisel elamispinnal Isabelle laeval. Foto: Tairo Lutter

Euroopa Komisjon tegi teisipäeval ettepaneku pikendada Venemaa Ukraina-vastase agressiooni eest põgenevate inimeste ajutist kaitset veel ühe aasta võrra ehk kuni 2026. aasta märtsini. 

Euroopa Komisjon leiab, et kuna Venemaa rünnakud tsiviil- ja elutähtsa taristu vastu jätkuvad terves Ukrainas ning tingimused inimeste tagasipöördumiseks Ukrainasse ei ole endiselt ohutud ega püsivad, on ajutist kaitset õigustavad põhjused jätkuvalt olemas. Komisjoni hinnangul tuleks ajutist kaitset veel ühe aasta võrra pikendada. 

Komisjoni asepresident Margaritis Schinas kinnitas, et Euroopa Liit (EL) pakub ukrainlastele Putini pommide eest kaitset seni, kuni nad seda vajavad. «See on üks muutumatu seisukoht, mis kerkib esile kõigis aruteludes meie 27 liikmesriigiga. Ütleme seda taas valjult ja selgelt ning pikendame miljonite ukrainlaste ajutist kaitset ELis veel ühe aasta võrra, » ütles Schinas.

Komisjon tõi välja, et nende eesmärk on, et kõik Venemaa agressioonisõja eest põgenevad inimesed saaksid ELis kaitset ning et neile peaaegu 4,2 miljonile inimesele, kes juba ELi liikmesriikides ajutist kaitset saavad, tagataks praeguses olukorras võimalikult suur stabiilsus.

Ajutise kaitse direktiiv annab ELis viivitamatu kaitse ja juurdepääsu mitmesugustele õigustele, sealhulgas elamisluba, juurdepääs tööturule, majutusele, sotsiaalabile, arstiabile ja muule abile. Samuti aitab see liikmesriikidel saabujaid paremini hallata.

Komisjon esitab ettepaneku ministritele justiits- ja siseküsimuste nõukogu 13. juuni istungil. Seejärel peab nõukogu ettepaneku ametlikult vastu võtma.

EL aktiveeris ajutise kaitse direktiivi 4. märtsil 2022 liikmesriikide ühehäälse otsusega ning seda pikendati automaatselt ühe aasta võrra. Nõukogu pikendas seda veel ühe aasta võrra kuni 4. märtsini 2025.

Praegu on ELis ajutine kaitse peaaegu 4,2 miljonil Ukrainast põgenenud inimesel, kellest kolmandik on lapsed. Ettepaneku õiguslik alus on ajutise kaitse direktiivi artikli 4 lõige 2, milles on sätestatud, et kui ajutise kaitse põhjused püsivad, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal pikendada ajutist kaitset kuni ühe aasta võrra.