Riigikogu võttis vastu avalduse demokraatia kriisist Gruusias

Meeleavaldus Gruusia pealinnas Tbilisis välisagentide seaduse vastu. Foto: Imago / Scanpix

Riigikogu võttis teisipäeval 57 poolthäälega vastu avalduse, milles mõistab hukka Gruusia valitsuse ja parlamendienamuse tegevuse välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmisel ja euroopalike väärtuste hülgamise.

Riigikogu osutab avalduses, et vaatamata laialdastele protestidele, Euroopa Liidu ja Gruusia liitlaste üleskutsetele ja Gruusia presidendi vetole võttis Gruusia parlament 28. mail valitsuspartei Gruusia Unistus häältega vastu välismõju läbipaistvuse seaduse, mis on ajendatud Venemaa Föderatsiooni niinimetatud välisagentide seadusest, mida Putini režiim kasutab kodanikuühiskonna, ajakirjanduse ja poliitilise opositsiooni represseerimiseks.

Seletuskirja kohaselt on Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ja Gruusia kodanikuühiskond kuulutanud seaduse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga vastuolus olevaks, kuna rikub õigusriigi, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse, samuti diskrimineerimise keelu põhimõtteid.

Riigikogu mõistab avalduses hukka Gruusia valitsuse ja parlamendienamuse tegevuse välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmisel ja euroopalike väärtuste hülgamise ning kutsub Gruusia parlamenti ja valitsust üles välismõju läbipaistvuse seadust viivitamata tühistama.

Samuti kutsub riigikogu Gruusia valitsust üles viivitamata loobuma vägivallast meeleavaldajate, kodanikuühiskonna ja opositsioonipoliitikute vastu, ellu viima seaduslikku uurimist rahulike protestijate kallal vägivalda tarvitanud ametivõimude ja isikute suhtes, kinni pidama lubadusest edendada õigusriiklust ja kaitsta inimõigusi ning ellu viima reforme, mida nõuab Gruusia kodanike valdav enamus ja mis on Euroopa Liiduga liitumise eeltingimuseks.

Avalduses seisab, et seni kui Gruusia valitsus ja parlament ei ole asunud demokraatia kriisi lahendama õigusriiki ja kodanikuõigusi austaval moel, ei ole naasnud ELiga kokku lepitud reformi- ja demokratiseerumisprogrammi juurde ega ole tühistanud välismõju läbipaistvuse seadust, peab riigikogu vajalikuks, et Eesti blokeerib kõik edasised Gruusia Euroopa Liiduga liitumise protsessid Euroopa Liidu Nõukogus, külmutab arengukoostöö Gruusia riigiasutustega ja kasutab vabanevaid vahendeid, et toetada Gruusia kodanikuühiskonda.

Samuti peab riigikogu vajalikuks teha Euroopa Liidu Nõukogus ettepanek kehtestada Bidzina Ivanišvilile, Gruusia valitsuse liikmetele, parlamendi juhtkonnale ning erakonna Gruusia Unistus juhtkonnale ja parlamendifraktsioonile sanktsioonid, kaasa arvatud sissesõidukeelu Euroopa Liitu. Kui see ettepanek ei leia toetust, siis soovib parlament, et Eesti kehtestaks nendele isikutele valitsuse sanktsioonid, kaasa arvatud sissesõidukeelu Eestisse.

Veel soovib parlament, et Eesti teeks Euroopa Liidu Nõukogus ettepaneku kehtestada sanktsioonid Gruusia jõu- ja õiguskaitseorganite esindajatele, kes on osalenud Gruusia kodanike rahumeelsete meeleavalduste vägivaldses mahasurumises ning Gruusia opositsiooni ja kodanikuühiskonna represseerimises. Kui see ettepanek ei leia toetust, siis soovib parlament, et Eesti kehtestaks nendele isikutele valitsuse sanktsioonid.

Ühtlasi peab riigikogu vajalikuks, et Eesti toetaks Euroopa Liidu Nõukogus Gruusia ja Euroopa Liidu viisavabaduslepingu külmutamist, kuni välismõju läbipaistvuse seadus on tühistatud.

«Riigikogu avaldab austust vaprale Gruusia rahvale, kes seisab Gruusia demokraatliku ja Euroopa-meelse tuleviku eest,» seisab avalduses.

Lõpphääletusel oli avalduse poolt 57 ja vastu 13 riigikogu liiget ning sellega võeti avaldus vastu.