/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/08/16131818t1he429.jpg)
Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi märkis laupäeval Kuku raadio saates Keskpäevatund, et käimasolevad Euroopa Parlamendi valimised annavad Reformierakonnale võimaluse vabaneda peaminister Kaja Kallasest ja tuua valitsusjuhiks Andrus Ansipi.
KESKPÄEVATUND ⟩ Eurovalimised annavad Reformierakonnale võimaluse vabaneda Kallasest ja tuua peaministriks Ansip (14)
«Reformierakond loodab suure tõenäosusega saata nende valimistega Kaja Kallas Euroopa Komisjoni ja vabaneda sellega peaministrist, kes ei suuda juhtida ega reformida valitsust. Uue peaministri valimisega saaksid nad kivi tagant välja. Ees ootavad ülesanded on väga-väga suured. Kui uskuda neid jutte, mis on hakanud ringi käima, siis miks ei võiks olla uus peaminister Andrus Ansip,» ütles Hõbemägi.
Viimaseid päevi europarlamendi saadikuna töötav Ansip sinna tagasi ei kandideeri. Kaja Kallase tugev kriitik Ansip ise on oma tulevikuplaanide kohta öelnud, et ta sooviks pärast europarlamendi saadikutöö lõppu võtta aja maha ja olla koos oma lastega.
Kuigi Kaja Kallase võimaliku järglasena peaministrikohal on nimetatud praegust kliimaministrit Kristen Michalit, liiguvad jutud, et ta ei soovi praeguses olukorras oma poliitilist karjääri raskete otsuste tegemisega määrida. Seetõttu soovivadki juhtimisega rahulolematud reformierakondlased peaministriks Ansipit, kes on oma poliitilises karjääris saavutanud juba kõik ja võiks oma poliitilise tuleviku pärast kartmata teha valusaid ja raskeid otsuseid.
Suhtekorraldaja ja publitsist Põim Kama tõdes, et praegused europarlamendi valimised on Euroopa ajaloos ühed olulisemad ja seda mitte ainult selles vaates, kes valitakse sinna Eestist, vaid milliseks kujunevad teiste riikide esindused ja millise maailmavaatega inimesed hakkavad edaspidi Euroopa nägu kujundama.
«Europarlamendi valimistel on kahtlemata Eestis sisepoliitiline mõju. Esimesena tooksin välja EKRE. Kui erakonna esimehe Martin Helme tulemus jääb ikka praegu EKREt europarlamendis esindava Jaak Madisoni tulemusele väga tugevalt alla ja praegu paistab, et jääb, siis võib eesootavatel erakonna esimehe valimistel rahulolematuid hääli kosta erakonna seest rohkem, kui neid on kostnud,» ütles Kama.
Ta lisas, et ilmselt jääb Eesti 200 seekord eurovalimistel mandaadita ja sellega kasvab surve valida erakonnale uus esimees. Ta meenutas, et Kristina Kallas lubas sellel nädalal, et ta kaalub erakonna esimeheks kandideerimist.
«Keskerakonnale oleks samuti mandaadita jäämine ajalooliselt halb olukord, mis muudaks nende perspektiivi järgmisel aastal toimuvate kohalike valimiste võtmes väga nukraks. Kui Reformierakond peaks piirduma ühe mandaadiga, siis tekib ka seal päris tugev sisekaemus,» lisas ta.
Ajakirjanik Ainar Ruussaar nentis, et Parempoolsete toetus on teinud paari viimase nädalaga suure hüppe, mis näitab, et erakond on teinud poliitiliselt väga tugevat tööd.
«Neil on suurepärane võimalus, nad on väga häälekad ning nad oma kampaaniat tehes olnud väga aktiivsed. Samas on neil lihtne kampaaniat teha, kuna neil puudub igasugune koalitsiooni ja opositsiooni vastutus,» ütles Ruussaar.
Hõbemägi nentis, et europarlamendi valimiste aktiivsus on Eestis olnud seni loid. «Kas europarlamendi valimistel jääb hääletamine alla eelmisele korrale, kui osalusprotsent oli 37 kandis, selgub homme õhtuks,» lausus ta.
Ruussaar tõdes, et laupäeva keskpäeva seisuga oli valimisaktiivsus 20 protsendi ringis ning seda ei ole eriti palju, arvestades, et hääletada saab veel poolteist ööpäeva ning pühapäeval enam elektroonilise hääletamise võimalust ei ole.
«Loodetavasti see protsent veel kasvab. Oleks mage, kui see alla 35 protsendi jääb, see näitaks mingisugust apaatsust. Vaatasin ka meie lõunanaabrite numbreid, Lätis on olukord ikka päris hull, eileõhtuse seisuga oli Lätis hääletamas käinud veidi üle kaheksa protsendi valijatest, see on ikka päris loid suhtumine. Leedus samas oli jälle päris korralik protsent, aga leedukad on ilmselt sattunud valimisrattasse. Neil olid just presidendivalimised, nüüd europarlamendi valimised ja oktoobris tulevad parlamendivalimised,» ütles Ruussaar.
Põim Kama sõnul võivad eestlased ennast õnnitleda, et nad lätlastele poliitilise motiveerituse ja ühiskondlikult tubli käitumisega ära teevad.
«Mina julgen prognoosida, et valimisaktiivsus tuleb 38–40 protsenti, mis oleks samas suurusjärgus 2019. aastal toimunud europarlamendi valimistega. Väga palju sõltub sellest, kuidas erakonnad suudavad valijaid välja tuua. Lõpuheitlus on kujunenud erakondade vahel tasavägiseks ja pingeliseks,» lausus Kama.