Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Mis on magusam kui uni?

Noorukieas nihkub sisemine kell umbes kaks tundi õhtuse aja poole – see tähendab, et keha hakkab unehormooni tootma hiljem, umbes kella 23 paiku. Varahommikuse ärkamise teeb aga piinavalt raskeks see, et melatoniini tase on veel kõrgel. Pole siis ime, kui esimesse tundi hilinetakse.
Noorukieas nihkub sisemine kell umbes kaks tundi õhtuse aja poole – see tähendab, et keha hakkab unehormooni tootma hiljem, umbes kella 23 paiku. Varahommikuse ärkamise teeb aga piinavalt raskeks see, et melatoniini tase on veel kõrgel. Pole siis ime, kui esimesse tundi hilinetakse. Foto: Filmikaader

Võib-olla pole koolilaste une kvaliteedist rääkimiseks praegu õige aeg, sest kooliaasta lõpp on käega katsuda, ees terendavad kohustustest vabad ööd ja päevad – maga, palju tahad, ärka, kui kuu tõuseb, ja uinu pärast päiksetõusu!

Aga võib-olla on just praegu õige aeg mõelda, kuidas ühitada noorukite uneharjumusi ja ranget koolikorda, st päeva varajast algust, mis kooliskäijaid vaevab.

Iga pere, kus kasvab teismelisi, teab seda igahommikust sõjapidamist – no ei saa laps maast lahti! Ja igal õhtul manitseb lapsevanem: sa pead õigel ajal magama minema, mitte näppima teki all tundide kaupa telefoni!

Noores organismis aga möllavad vastandlikud protsessid: ühelt poolt vajab ta arenguks pikka ja sügavat und, teiselt poolt toimub tema maailmas (loe: telefonis) nii palju põnevat, et ei raatsi kuidagi silma looja lasta. Uneaeg jääb napiks.

Tagasi üles