GRAAFIKUD ⟩ Esikoha nimel konkureerivad sotsid ja Isamaa

Riho Terras ja Marina Kaljurand Foto: Postimees

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös läbi viidud Euroopa Parlamendi valimiste küsitluse põhjal toetab Marina Kaljuranda 14,3 protsenti, Jaak Madisoni 13,7 protsenti ning Urmas Paeti 8,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Vastajatel paluti öelda, millise kandidaadi poolt nad 3. - 9. juunil toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel hääletaks. Kui vastaja oli juba oma valiku teinud, siis paluti öelda, kelle poolt ta hääletas. Kolmele kõige populaarsemale kandidaadile järgnevad Riho Terras (8,6 protsenti), Jüri Ratas (6,4 protsenti) ning Mihhail Kõlvart (5,1 protsenti). Populaarseim üksikkandidaat on Tanel Talve (1,0 protsent).

Erakondade järjestuses püsivad esikohal Sotsiaaldemokraadid (21,6 protsent), kellest 0,7 protsendipunkti kaugusel on Isamaa (20,9 protsenti). Kolmandal ja neljandal kohal on praktiliselt võrdse toetusega Reformierakond (16,8 protsenti) ja EKRE (16,7 protsenti). Esinelikule järgnevad Keskerakond (9,1 protsenti), Parempoolsed (6,9 protsenti) ja Eesti 200 (3,3 protsenti). Võrreldes mai lõpuga on enim muutunud Parempoolsete toetus, mis tõusis 2,1 protsendipunkti võrra ja Eesti 200 toetus, mis langes 1,4 protsendipunkti võrra.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölderi sõnul küsitlusest näeb, et Euroopa Parlamendi valimiste lõpusirgel on kolm suurt küsimärki veel õhus.

«Esiteks, esikoha pärast konkureerivad väga väikese vahega Sotsiaaldemokraadid ja Isamaa. Mõlemale on praeguse seisuga kaks mandaati Euroopa Parlamendis enam kui kindel. Võistlus käib selle üle, kes võtab valimiste võidu ja kes jääb teiseks,» ütles ta. 

Teiseks käib EKRE ja Reformierakonna vahel väga tihe rebimine. «Kumbki neist esimese või teise koha pärast ei konkureeri. Kuid toetuste vahe nende kahe vahel on samuti väga väike ning emb-kumb võib nendel valimistel jääda kolmandaks või langeda neljandaks. Üks mandaat on mõlemale garanteeritud,» kommenteeris Mölder. 

Ning viimaks, selle kolmanda tulemuse väärtus võib olenevalt Keskerakonna saatusest olla väga suur. «Keskerakonna toetusprotsent on jätkuvalt kriitilise piiri peal. Kui see oleks protsendipunkt kõrgem, kui see küsitlus näitab, oleks nende mandaat Euroopa Parlamendis kindel. Kui see oleks protsendipunkti võrra madalam, jääksid nad ukse taha,» selgitas Mölder. 

Politoloog Martin Mölder. Foto: Taavi Sepp

Ja kui nii peaks juhtuma, siis Keskerakonnast vabaks jäänud mandaat läheks kolmanda valimistulemuse saajale – ehk siis kas Reformierakonnale või EKREle, kellest üks saaks sel juhul ühe mandaadi asemel kaks.

«Kunagiste põhivastaste – Keskerakonna ja Reformierakonna – saatus on nendel valimistel olulisel määral seotud. Ühe võit eeldaks teise kaotust, kuid samas võivad ka mõlemad enda jaoks mitterahuldava tulemuse saada,» kommenteeris ta. 

«Jätkuvalt on kõige suurem ressurss nendel valimistel see valija, kellel riigikogu valimiste kontekstis on erakondlik eelistus olemas, kuid kes nendel valimistel ilmselt valima ei lähe. Seega peitub eelpool mainitud kolme õhus rippuva küsimuse vastus väga suurel määral võistlevate erakondade võimes oma potentsiaalseid valijaid veel viimasel hetkel valima tuua,» märkis Mölder. 

Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS ning sellele vastas 1302 valimisõiguslikku kodanikku.

Euroopa Parlamendi valimiste võimalike tulemuste ennustamisel veebi teel läbi viidud küsitluse kaudu tuleb arvestada kahe asjaoluga, mis võivad küsitlustulemust kallutada. Ainult veebi teel läbi viidud küsitlused on teatud erakondade suhtes mõnevõrra kallutatud. Seetõttu on erakondade üldiseid toetusprotsente korrigeeritud siin Norstati erakondade kahe nädala reitingu alusel, mis on suures osas läbi viidid telefoniküsitluse vormis. Taolist korrigeerimist on testitud Riigikogu 2023. aasta valimiste kontekstis, kus see vähendas kandidaatide tasandil viga umbes 10%.