Riigikohus jättis Parempoolsete valimiskaebuse läbi vaatamata

Riigikohus jättis läbi vaatamata Erakonna Parempoolsed põhiseaduslikkuse järelevalve individuaalkaebuse Euroopa Parlamendi valimiste kohta. Foto: Konstantin Sednev

Riigikohus jättis läbi vaatamata Erakonna Parempoolsed põhiseaduslikkuse järelevalve individuaalkaebuse Euroopa Parlamendi valimiste kohta, leides, et erakonna kaebus ei ole praeguses olukorras lubatav.

Riigikohus rõhutas tänases lahendis, et põhiseaduslikkuse järelevalve individuaalkaebus ei ole lubatav olukorras, kus kaebajal on oma õiguste kaitseks muud võimalused küll olemas, kuid ta soovib tulemust saada kiiremini.

Parempoolsed pöördusid 28. mail riigikohtusse, paludes tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks õigusnormide puudumise, mis võimaldaksid tõhusalt ära hoida keelatud annetuse kasutamise Euroopa Parlamendi valimiste kampaania rahastamiseks. Erakonna hinnangul annab keelatud allikast pärineva raha kasutamine valimiskampaanias tema konkurentidele ebaausa eelise.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et kaebus ei ole lubatav, sest kaebajal oli ja on võimalik kaitsta ennast kaebuses väidetud õigusrikkumiste vastu muul viisil, pöördudes näiteks erakondade rahastamise järelevalve komisjoni poole. Kuigi Parempoolsed leiavad, et erakondade rahastamise järelevalve komisjon on olnud järelevalve teostamisel passiivne, ei selgu kaebusest, et ta oleks pöördunud komisjoni poole ja taotlenud käimasoleva järelevalvemenetluse kiiremat või tõhusamat tegemist.

Seadused ei sätesta küll eraldi nõudeid valimisreklaamile, kuid sellest ei saa järeldada, et pole ühtegi haldusorganit, mis teeks järelevalvet seadusevastasest valimisreklaamist tulenevate rikkumiste üle. Nimelt näeb korrakaitseseadus ette, et kui avaliku korra rikkumise kõrvaldamine ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse, siis on see politsei pädevuses.

Järelevalveorganite tegevusetust või ebatõhusat tegevust oleks kaebaja saanud vaidlustada kaebuse esitamisega halduskohtule. Kaebajat ei saanud järelevalveorganite ja halduskohtu poole pöördumisel takistada see, et valimisteni oli jäänud vähe aega, sest väidetav õigusvastane olukord mõne kandidaadi valimiskampaania rahastamisel oli avalikkusele ja seega ka kaebajale teada juba enne valimiste algust.

Kui erakond leiab, et võimalik seadusrikkumine võis mõjutada või mõjutas oluliselt hääletamistulemusi, siis on tal lisaks võimalik nõuda Vabariigi Valimiskomisjonilt hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist.