/nginx/o/2024/06/07/16128492t1h21a8.jpg)
Enamik meist on juba lapsepõlves selgeks saanud, et piim teeb kondid tugevaks ja piimatoodete igapäevane tarbimine on kasulik. Siiski tasuks piimatoodete valikul ja tarbimisel arvestada mõne tõsiasjaga, millega kõik inimesed kursis pole, kirjutab Rimi Eesti ostujuht Marilin Jürisson
/nginx/o/2024/06/07/16128551t1h2de8.jpg)
Piimatoodete igapäevane tarbimine on kasulik, enamgi veel, tarvilik, kuna piimast ja teistest piimatoodetest saab kehale hädavajalikke toitaineid. Ma ei tõtta seda ümber lükkama – piimast saab endiselt ohtralt kaltsiumit ja D-vitamiini, mida terved luud ja keha tervikuna vajavad. Siiski tasuks piimatoodete valikul ja tarbimisel arvestada mõne tõsiasjaga, millega kõik inimesed kursis pole: esiteks tasub teada, et kohalik piimatoode on enamasti kasulikum. Teiseks tuleb paraku arvestada sellega, et loomsed piimatooted ei pruugi kõigile sobida – kui seedimine piimatoodete peale pahandab, leiab poelettidelt teisi lahendusi
Eelista kohalikku
Miks on kohalike piimatoodete tarbimine mõistlikum ja kasulikum? Esimene vastus on loogiline – kohalik on värske, enamasti lühikese säilivusajaga ja kõrgema toitainete sisaldusega kui kõrgpastöriseeritud kuude kaupa väljaspool külmkappi säilivad tooted.
Teiseks tasub teada, et piimakarjakasvatus on Eesti põllumajanduse oluline osa. Meie piimatootjad tegutsevad aga lisaks Eestile eksportööridena ka väga konkurentsitihedal Euroopa Liidu siseturul, kuhu ekspordina jõuab arvestatav osa siin toodetud piimast. Eesti tarbija kindel ostueelistus aitab meie piimatootjatel oma äritegevust ka väljaspool Eestit edendada.
Aga siin on nüansse veel. Nimelt on piima- ja lihaveiste kasvatus üks suurema keskkonnamõjuga põllundusvaldkondi, mis tekitab üle 14 protsendi kogu globaalsest süsihappegaasiheitmest. Samuti on kariloomade pidamisel tugev mõju maakasutusele – enamus kogu maailma põllundusmaast on kasutusel just loomadele toidu kasvatamiseks või nende karjatamiseks. Ka vett kulub loomapidamisele jõudsalt ning kahjuks reostavad loomsed jäätmed vett samuti omajagu. Keskmise eurooplase igapäevase dieedi keskkonna jalajäljest neljandik kuni kolmandik tulebki nii just piimatoodete tarbimisest. Aga ka selle vastu aitab vähemalt mingis ulatuses kohalikkus. Kodumaiseid tooteid eelistava tarbija jalajälg keskkonnale on enamasti väiksem, sest ära jäävad transpordikulud. Kõige väiksem on aga nende piimatoodete tarbijate jalajälg, kes eelistavad mahetooteid, kuna mahekarja pidamine on reeglina keskkonna suhtes säästvam.
Rimi näitel saamegi täna rõõmuga öelda, et kohalikud piimatooted on ühed eelistatumad kaubad eestimaalase ostukorvis. Kodumaised piimatooted moodustavad 80 protsenti kõigist Rimis müüdud piimatoodetest. Toidu hinnal on eriti viimastel aastatel inimeste ostuotsustele suur mõju. Oluline on teada, et piimatoodete hind on üks väheseid, mis on viimasel ajal pigem alla tulnud. Näeme, et kohaliku piima, hapukoore, jogurti, juustu, kohukeste ja jäätise müüginumbrid kahe aastaga koguni 3 protsenti kasvanud. Eriti on inimesed hakanud enam ostma hapu- ja kohvikoort, aga ka lahjat joogipiima. Viimast eelistatakse aina sagedamini täispiimale.
Piim ei sobi kõigile
Viimastel aastatel on kasvanud teadlikkus sellest, et piimatooted ei sobi kõigile inimestele.
Uuringud näitavad, et elu jooksul tekib laktoosi ehk piimasuhkru seedimisega raskusi enam kui 60 protsendil inimestest. Ehkki need numbrid on maailma erinevates piirkondades erinevad, selgub ka Eesti kohta tehtud uuringutest, et laktoositalumatus võib mingis mahus tabada enam kui pooli eestimaalasi.
Viimasel ajal on kasvanud ka laktoosivabade piimatoodete arv ning tarbijate huvi nende vastu on tõusuteel, ehkki hetkel moodustavad need siiski veel väikese osa müüdud piimatoodetest. Poelettidele on lisaks ilmunud mitmesuguseid muid «piimasid», mis võivad olla valmistatud kaerast, mandlitest, sojast või ka muudest taimedest. Ehkki taimsetel «piimadel» on kujunenud välja oma tarbijaskond, on nende müüginumbrid päris piimatoodetega võrreldes veel kääbuskaalus – neid müüakse 10 korda vähem lehmapiimast.
Laktoosivabu piimatooteid või taimseid «piimasid» tasub katsetada, kui lehmapiim seedevaevusi tekitab, aga kohvi peale piimasortsu või kausikest hommikust müslit piimaga süüa ikkagi tahaks. Taimsete «piimatoodete» puhul tasub aga meeles pidada sedagi, et ka nende kasvatamisel ja tootmisel võib olla arvestatav keskkonnajalajälg. Ja taas – eelistage võimalusel kodumaist, parem nii kehale kui loodusele.
/nginx/o/2024/06/07/16128608t1hd052.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/27/16382611t1hf5d6.png)