/nginx/o/2024/06/06/16127821t1h836e.jpg)
Tartumaal Ropka paisjärves ujudes haugilt hammustada saanud Aivo Roonurm võib naljaga pooleks öeldes tänada õnne, et loomariigi esindaja osutus temast väiksemaks, sest vastasel juhul oleks näljane havi mehe alla neelanud. Vahejuhtum leidis aset teisipäeva õhtul.
Roonurm rääkis Tartu Postimehele, et sel kellaajal päike veel ei paistnud järvenurka, kus ta ujus, ja vesi oli pigem tume. «Miski haaras mind jalalabast, raputasin jala vabaks ja äkki oli kohutavalt valus,» kirjeldas ta juhtunut. Pärast haava puhastamist oli jalalabal näha kolm sügavamat lõiget ja palju kriimustusi. Haava lähemalt silmitsedes ja veidi internetist uurides ei jäänud tal erilist kahtlust, et tegemist võib olla haugi hammustusega. Mehe jalalabal olid kaarjad hambajäljed, mis viitasid havi lõugadele.
/nginx/o/2024/06/06/16127824t1h6d28.jpg)
/nginx/o/2024/06/06/16127825t1h92af.jpg)
/nginx/o/2024/06/06/16127826t1h58be.jpg)
«Haug võiks inimest hammustada küll. Selliseid väga haruldasi sündmusi on siiski juhtunud,» ütles Tartu Ülikooli kalanduse professor Markus Vetemaa. Tema sõnutsi võib see juhtuda siis, kui kalad on mingil põhjusel näljas ning vesi on sogane. «Kui haug näeb selges vees suurt inimest nagu hüljest ujumas, siis tal kindlasti ei tule mõtet, et ta neelab inimese alla. Haug nagu teised röövkalad ei hammusta tükke, vaid neelab oma toitu tervelt.»
Vetemaa pakkus, et suurele ja näljasele haugile võib ujuja jalalaba tunduda sogases vees särje või latikana, mida ta ründab instinktist. «Kui haug saab aru, et tal puudub täielikult võimalus inimene alla neelata, siis ta hammustab teda,» ütles kalateadlane. Ta märkis, et haug võib kasvada 25-kiloseks kalapurakaks. «Nad on ühesuguse hingeeluga bioloogilised masinad: kui neil on kõht tühi, siis nad haaravad selle toitobjekti, mis neile suuruse poolest sobib,» selgitas Vetemaa.
Ka ihtüoloog Einar Kärgenberg tähendas, et teinekord võib juhtuda tavapäratu siis, kui nähtavus on halb ja kala ei pruugi aru saada, millega on tegu. «Kui kala oma eksimusest aru saab, siis üritab ta eemale ujuda. Ei ole niimoodi, et kala teadlikult inimest ründab,» lausus Kärgenberg.
/nginx/o/2024/06/06/16127822t1he949.jpg)
/nginx/o/2024/06/06/16127823t1h2416.jpg)
Lääne-Virumaal Lobi külas elav filmimees ja rannakalur Kristjan Svirgsten ütles, et pole kuulnud, et haug kedagi niisama heast peast hammustaks. «Samas, kui sa varbaga vehid vees, näiteks krooli ujudes, siis võib ta ekslikult selle kalaks lugeda küll,» lausus Svirgsden. Mehe kinnitusel on haugil rammu üsna tublisti. «Tal on jube jõud. Kõige suurem haug, mille mina olen kätte saanud, oli 9-kilone ja see oleks mu paadi ära lammutanud. Ta oli võrgu sees ja lükkasin veel paadis pingi alla, kuid jõud oli ikka kohutav. Tundus, et suurem kui lambal,» meenutas ta jõukatsumist kalapurakaga.
Mis kala on haug? «Meeldiv püügikala, kes maitseb hästi. Kartma teda küll ei pea, ta on selline vetehunt või vetesanitar, kes hoiab olukorda kontrolli all. Meil on võõrliik – Kaug-Ida unimudil – võimust võtmas, aga haug hoiab korra majas. Kui teda seal ei ole, siis võib juhtuda, et unimudil sööb teised tiigist välja,» rääkis Kärgenberg.
/nginx/o/2024/06/06/16127827t1h0822.jpg)
Kalamees Alvar Virula rääkis, et haugi hambad on teravad. «Lisaks sellele on need mürgised ja panevad naha mädanema,» ütles Virula, kes on kuulnud öeldavat, et haugil on veekogu kaladest kõige parem nägemine. «Ilmselt nägi ta kanda ja arvas, et see on saak,» selgitas Virula toimunut. Kalamees sõnas, et haugil on y-luu, mida on keeruline puhastada ja seetõttu jahitakse teda pigem trofeena. «Kes oskab teda kulinaarselt väärtustada, siis on ta hea kala,» sõnas Peipsi järve vete kalamees.
Päästeameti kommunikatsioonijuht Siim Palu ütles, et viimasel ajal pole neile saabunud väljakutseid, kus mereloom oleks inimest rünnanud.
Häirekeskuse kommunikatsiooniosakonna ekspert Maria Laanjärv sedastas Postimehele, et kõnesid looma- ja putukahammustustest registreeriti aasta jooksul ligi 1700 korral.
Aastas esineb selliseid juhtumeid keskmiselt seitse korda ööpäevas, suvekuudel ligemale kaks korda rohkem. «Nendest 70 protsendil juhtudest reageeris kiirabi ja 30 protsendil juhtudest pöörduti ise arsti poole või suunati helistaja perearsti nõuandeliinile 1220,» märkis Laanjärv. Lisaks helistati häirekeskusesse allergiliste reaktsioonide tõttu, millest väike osa oli seotud samuti putukahammustuste ja nõelamistega.
Häirekeskuse andmetel pöördutakse enim hädaabinumbrile 112 puugi leidmise, herilase või mesilase nõelamise ja koerahammustuste tõttu. Esinenud on ka ussihammustusi ja kassi põhjustatud vigastusi. «Puugi leidmise korral soovitame üldjuhul pöörduda perearsti nõuandeliinile 1220,» lisas Laanjärv.
Häirekeskusse helistatakse väga erinevatel juhtudel. Väike valik harva esinevatest, kuid huvitavamatest:
/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)
/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)