EUROKANDIDAADID ⟩ Aivar Riisalu: tänased poliitikakujundajad pole praktilise eluga kursis, neil puudub empaatiavõime

2003. aastal ei mahtunud Aivar Riisalu Keskerakonna riigikogu valimisnimekirjas isegi 125 hulka. Nüüd on aga europarlamendi nimekirjas ilusti esindatud. Foto: Madis Veltman

Kasvades üles lehmi nõukogude võimu eest varjanud vanaisa valvsa pilgu all, mõistis Aivar Riisalu juba varakult, et elu on üks suur füüsiline ja moraalne talgupäev.

Koolikatsetused ja karjääri keerdkäigud olid kui universumi iroonilised käeviiped, mis lõpuks juhatasid ta poliitikalavale, kus absurdsus oli igapäevane näitemäng. Nüüd, töötu ja muretu, mõtiskleb ta oma elusatiiri üle.

Riisalu kasvas koos oma vabadussõjalasest vanaisaga, sest vanemad olid pidevalt tööl. «Elasime maal ja pidin tegema kõikvõimalikel ja võimatutel hetkedel päris rasket füüsilist tööd koduses majapidamises, kuna me peitsime nõukogude võimu eest kogu aeg umbes kolme lehma,» meenutab Riisalu ja lisab, et lehmad võimaldasid perel ka veidi paremini ära elada.

Lapsepõlves nägi ta sedagi, mida võib alkohol inimestega teha. «Sain aru, mida tähendab haridus, ning neid suhteliselt madala haridustasemega ja eluaeg lihtsalt tööd tegevaid inimesi ma ei kadestanud. See kõik sundis väga selgelt püüdlema millegi poole.» Samas on mehe sõnul tema elus olnud suur roll ka juhusel ning sellel, et ta on osanud võimalustest kinni haarata.