/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/04/10/1048038t1h4a83.jpg)
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul võttis Venemaa riigiduuma väliskomisjon selle aasta alguses vastu Eesti ettepaneku piirileppe küsimustes uuesti läbi rääkima asuda.
Mihkelson: alustame Venemaaga uuesti läbirääkimisi piirileppe üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle aasta alguses toimunud kirjavahetus on viinud selleni, et Venemaa riigiduuma väliskomisjon on vastu võtnud ettepaneku dialoog uuesti käivitada. Ma arvan, et see ei jää ainult lubaduseks, vaid me selle ka realiseerime,» ütles Mihkelson täna Eesti-Vene suhete teemalisel seminaril riigikogus.
Mihkelson ütles, et hetkel on leping samas seisus, kui seitse aastat tagasi. Vahepealsel ajal on kahe riigi diplomaatide vahel tekkinud teatud ühisosa ja käidud välja ettepanekuid, aga ilma poliitilise poolehoiuta ei saanud need realiseeruda.
«Mina ei tea, et oleks tehtud ettepanekuid sellisel viisil. On räägitud võimalikest sammudest, kuidas edasi liikuda,» ütles Mihkelson. Viimati kohtusid parlamentide väliskomisjonid 2006. aastal.
Eesti-Vene poliitika huvides oleks Mihkesoni sõnul see, et kahe riigi vahel oleks võimalikult vähe provokatiivse alatooniga probleeme. «Meeltemuutuse nimel tuleb pidevalt tööd teha.»
See on jõudmas ka tulemuseni – kahe riigi piirivalved ja tollitöötajad teevad head koostööd, Eestisse reisib järjest enam vene turiste. «Eesti andis Venemaal mullu välja 107 000 viisataotlust. 60-70 protsenti neist on pikaajalised viisad ja see on väga lähedal sellele, mida võib nimetada viisavabaduseks.»
Neil põhjustel ei ole üldine suhete foon enam nii terav, kui oli vahetult pärast 2007. aastat. Mihkelsoni sõnul on see sobiv hetk, et jäädvustada Boris Jeltsini mälestus.
Mina olen 1 39st, kes selle ettepaneku tegi. Sinna kuulub ettevõtjaid, avaliku elu tegelasi. See ettepanek on sama oluline, nagu see, et oleks tähistatud Reagani mälestus.
«Me oleme Eestis natukene ära hirmutatud stalinismiajast, kus tänavanimed olid igas linnas sarnased. Oleme väga kartlikud poliitfiguure linnaruumi tooma. Mida enam eemaldume sellest päevast aastal 1991, seda enam erinevaid arvamusi selle tähenduse kohta tekib,» ütles Mihkelson.