/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/04/10/1048022t1h405f.jpg)
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Kadri Liik ütles, et Venemaa võimuladvik on taas võtnud kasutusele vaenlaste otsimise poliitika ning Eesti välissuhtluses tuleks sellega arvestada.
Liik: vaenlaste otsimine naaseb Venemaa poliitikasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu jaoks on üks huvitavamaid asju see, mil määral vaenlase kuju projitseerimine välisriikidele naaseb Vene poliitikasse. See on stalinismi pärand,» sõnas Liik täna Eesti-Vene suhete alasel seminaril riigikogus.
Liik meenutas sotsioloog Juri Levada kirjeldust, mille kohaselt hõlmab stalinismist vabanemine nelja komponenti – Venemaal tuleks luua inimeste hüvanguks töötavad institutsioonid, tagada pidev sissetulekute tõus, loobuda riigi juhtimisest nagu valitseks eriolukord, ning mitte kujutada naabreid vaenlastena.
Liik nentis, et Putin kasutas vaenlasekujusid väga palju 2004.-2008. aastani ehk oma teisel ametiajal, kui vaenlastena kujutati vaheldumisi Eestit ja Lätit, Gruusiat, Ukrainat, Suurbritanniat, USA-d ja NATO-t.
Medvedevi võimule tulekuga vaenlaste otsimine lakkas. «Medvedev eelistas teistsugust stiili, ta ei tundnud ennast selles mugavalt. Nüüd tuleb Putin tagasi ja ta ei ole enam nii legitiimne kui varem. Kohe on näha, kuidas ta hakkas valimiskampaanias kasutama vaenlaste otsimist populaarsuse võitmiseks,» ütles Liik.
Eesti diplomaatidel tuleks nendeks arenguteks valmis olla. Muu hulgas võib see raskendada ka piirileppe lõpliku lahenduse leidmist.
Samas on olukord Venemaal viie aasta tagusega võrreldes erinev ning vastandumine ei pruugi nii lihtsalt vilja kanda. «Praegu toimub see, et Putini ebapopulaarsus kandub üle ka ta sõnumile. Võib hakata tekkima Nõukogude Liidu efekt – kõike, mida sa kuuled ametlikest kanalitest, võetakse skeptiliselt. Ma väga ootan seda,» ütles Liik.