DOKUMENT ⟩ Valitsus saatis negatiivse lisaeelarve eelnõu riigikogule

Valitsuse istung. Margus Tsahkna ja Kaja Kallas arutamas. Foto: Tairo Lutter

Valitsus kiitis kolmapäeval e-istungil heaks ja saadab riigikogule arutamiseks tänavuse negatiivse lisaeelarve, mis sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid.

Lisakokkuhoid saavutatakse nii valitsuse sihtotstarbeta kui ka sihtotstarbelise reservi vähendamisest 39 miljonit eurot, sellest 10 miljonit on siseministeeriumi idapiiri väljaehitamise osaline ajatamine ja 6,6 miljonit TAI kulude vähendamine ning ülejäänud on valitsuse reservide kokkuhoid.

Sellega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit mahtuda kolme protsendi eelarvemiinuse raamesse, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Riigi jooksvate kulude kokkuhoid puudutab põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, samuti peavad kokkuhoidu panustama riiklikud sihtasutused, riigi tulude suurendamiseks võetakse riigiettevõtetelt rohkem dividende. Lisaeelarve eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus.

Negatiivse lisaeelarvega ei tehta kärpeid riigikaitse kuludelt. Küll aga peab ka kaitseministeerium solidaarselt teistega üle vaatama oma personali- ja majandamiskulud ja suunama kokkuhoiuga saadud vahendid kaitsevõime parandamisse. Siseministeeriumi haldusalas tuleb kokkuhoid ühekordsete kulude arvelt, suurusjärgus ligikaudu kolm miljonit eurot.

Eelarve kokkuhoiumeetmed ei puuduta seekord muuseume, teatreid ega kontsertasutuste sihtasutusi. Haiglad peavad tegevuskuludelt panustama üheprotsendise kokkuhoiuga.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) investeeringud säilivad kokkulepitud ühe protsendi tasemel sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kuna aga majandusel läheb arvatust kehvemini, arvestatakse kokkuhoiu hulka see summa, mis ületab kevadprognoosi järgi 1 protsenti SKPst ehk kulude taset vähendatakse 19 miljoni euro võrra.

68 miljoni euro ulatuses on lisaeelarves planeeritud täiendavaid tulusid, näiteks planeeritust suuremate dividendide väljavõtmine riiklikelt ettevõtetelt Elering ja RMK.

Suuri investeeringuid valitsus ära jätta ei plaani, küll aga mõjutab eelarvepositsiooni mõningate investeeringute nihkumine, näiteks nihkuvad edasi IT-lahendustega ning hoonete ja rajatiste ehitamisega seotud investeeringud.