Tallink Grupp: aastakümneid kestlikult tuleviku suunas

Foto: AS Tallink Grupp

Kestlikkus, jätkusuutlikkus, rohepööre, ESG, kliimakindlus, vastutustundlikkus – heal lapsel mitu nime. Mis iganes sildi alla liigitame tegevusi, protsesse ja eesmärke, mis näitavad, kas ettevõte hoolib ümbritsevast keskkonnast, ettevõttega seotud inimestest ja kogukondadest ning tegeleb oma äriga läbipaistvalt, ausalt ja tulevikkuvaatavalt, selge on see, et kui kestlikkus ei ole tänapäeval osa ärifilosoofiast ja töökultuurist, siis ei ole ettevõttel tõenäoliselt enam peagi n-ö tegevusmandaati (licence to operate).

Tallink Grupp alustas esimeste kestlikkuse andmete ja teemade raporteerimisega juba ammu enne nõuete tekkimist, esialgu 21. sajandi esimeste aastate aastaaruannetes fookusega sotsiaalsetel teemadel töötajaskonna mitmekesisust ning mereohutuse temaatikaid kajastades, kuid juba õige pea võttis suurema tähelepanu alla ka keskkonnateemad.

Seega on praegu üle maailma tähelepanu keskpunktis oleva kestlikkusega süsteemselt tegeletud juba aastakümneid ning ettevõte on arenenud viimase 35 aasta jooksul igakülgselt keskkonnaga ja inimestega arvestavalt.

Süsinikuvaba tulevikulaevandus

Laevanduse suurim väljakutse globaalselt on kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamine ja üha ambitsioonikamate kliimaneutraalsuse eesmärkideni jõudmine. Kui alles 2018. aastal ootasid rahvusvahelised rohelepped ja kliimaeesmärgid laevanduselt KHG heitmete vähendamist 50 protsendi võrra aastaks 2050 võrreldes baasaastaga 2008, siis juba 2023. aastal süveneva kliimakriisi olukorras võttis rahvusvaheline merendusorganisatsioon (IMO) eesmärgiks viia laevanduse kasvuhoonegaaside netoheide aastaks 2050 nullini.

Olukorras, kus suur osa rahvusvahelistest laevadest, mis transpordivad 80 protsenti globaalsest kaubast, kasutavad praegu fossiilkütuseid ning alternatiivsete keskkonnasõbralike kütuste osas käegakatsutavaid lahendusi veel pole, on see kindlasti ambitsioonikas eesmärk ja eeldab lähiaastatel suuremat tehnoloogia ja kütuste arenguhüpet.

Loomulikult ei ole laevandus­ettevõtted viimased paarkümmend aastat käed rüpes istunud, vaid tegutsetud on nii üleminekukütuste kui ka täiendavate energiatõhusust suurendavate ja kütusetarbimist vähendavate tehnoloogiate otsimise, piloteerimise ja kasutuselevõtmisega.

Tallink Grupp on muu hulgas Tallinna-Helsingi liinile toonud kahekütuselised ning kõige kaasaegsemate tehniliste lahendustega shuttle-laevad Megastar ja MyStar, mis kasutavad diiselkütusest keskkonnasõbralikumat üleminekukütust veeldatud maagaasi (LNG). Ettevõtte laevastikule on paigaldatud kaldaelektriseadmed, mis võimaldavad pikemate sadamas viibimiste ajal ühendada laevad kaldavooluga, vähendades seeläbi nii õhusaastet kui ka müra põhjala pealinnades, ning pardale on toodud erinevaid digitaalseid ja tehnilisi lahendusi, mis kõik võimaldavad laevade teekonda ja tegevust senisest enam optimeerida, tagades väiksema kütusekulu ja seeläbi ka KHG heitmete vähenemise. Need sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvad investeeringud ja tegevused on viimase 15 aasta jooksul võimaldanud Tallink Grupi laevastiku süsinikuheidet vähendada juba enam kui 63 protsenti.

Samas on tähtis meeles pidada, et siit edasi on iga süsinikuheite protsendipunkti vähendamine ilma uute laevakütuste ja tehnoloogiateta keerulisem, seega järgmisi suuremaid heidete vähendamise hüppeid on oodata vaid uute kütuste ning näiteks süsinikoksiidi kogumise ja sidumise tehnoloogiate tulemusena. Meeles tuleb pidada ka seda, et laeva kasulik tööiga on kuni 50 aastat.

Jäätmete vähendamise ja ringmajanduse edusammud sõltuvad koostööst

Tallink Grupi laevadel kogutakse jäätmeid ja sorteeritakse neid liigiti samuti juba aastakümneid. Aastate jooksul on jäätmeliigid mitmekesistunud ning lisandunud on uusi jäätmekategooriaid, seega on ettevõtte laevade autotekkidel arvestatavad jäätmejaamad, kust eri kodusadamates laevadel tekkinud jäätmed ka sorteeritult üle antakse. Igal laeval on oma põhjalik jäätmete haldamise plaan (Waste Management Plan), millest peetakse detailideni kinni ning mida pidevalt analüüsitakse ja uuendatakse, eesmärgiga suurendada ringlusse ja taaskasutusse saadetavate jäätmete hulka ning vähendada jäätmeid üldiselt.

Praeguseks on jäätmemajandus laevadel sorteerimise ja jäätmekäitlejatele üleandmise vaatest võimalikult optimeeritud ning järgmised edusammud jäätmete vähendamisel sõltuvad uutest lahendustest koostöös partneritega, kelle kaupade ja toodetega erinevad pakendi- ja muud jäätmed laeva jõuavad. On oluline, et ka kaldale jäätmeid ära andes käideldakse neid liigiti edasi ning leitakse parim kasutus.

Lisaks koostööle partneritega pakendijäätmete vähendamisel on Tallink Grupp viimase kümnendi jooksul loonud üle-eestilise koostööpartnerite võrgustiku, kellega koos leitakse taaskasutusvõimalusi suurele hulgale ettevõtte tegevusest üle jäänud kasutuskõlblikele esemetele, sh toidule, mööblile, tarbeesemetele, tehnikale. Tänu Eestis au sisse tõusnud taaskasutuskultuurile ning Tallink Grupi tegevuse keskmes olevatele ringmajanduse põhimõtetele on kasutuskõlblikud lauad-toolid, klaasid-taldrikud, puhastusvahendid, tekid-padjad-linad-madratsid, maiustused ja palju muud leidnud endale uue kodu Lääne-Harju valla kultuurimajades, Kose koolimajades, Türi spordikompleksis, Lõuna-Eesti hoolekandekeskustes ja mujalgi.

ESG-s ei tohi E kõrval unustada S-i – ilma inimesteta pole tulevikku

On arusaadav, et ajal, mil rohepööre ja kliimakriis on avalikkuse tähelepanu keskpunktis, kaldume kestlikkuse teemade (ESG – environment, social, governance) puhul eelkõige rääkima just keskkonnast ja keskkonnakaitsest. Kuid sama tähtis või olulisemgi veel on kestlikkuse puhul rääkida sotsiaalsetest teemadest (social) ja inimestest – töötajatest, klientidest, partneritest, kogukondadest.

Hea tööandja hoolitseb oma töötajate heaolu eest, pakkudes häid töötingimusi ja tagades tööohutuse, kuid kindlasti pöörates üha enam tähelepanu mitmekesisusele, inimõigustele, psühhosotsiaalsetele ohuteguritele ja nende ennetamisele ning vaimselt ja füüsiliselt toetavale ja motiveerivale töökultuurile.

Kuigi Tallink Grupi omatöötajate kestlikkuse eesmärgid on peamiselt seotud turvalise ja ohutu töökeskkonna tagamisega, on eesmärkide seas ka töötajate rahulolu hoidmine ja edendamine, mille suureks osaks ohutu töökeskkonna tagamise kõrval on vaimse tervise ja üldise heaoluga seotud programmid.

Oma töötajate kõrval muutub aasta-aastalt olulisemaks ka vastutus ettevõtte laiema väärtusahela inimeste ees. Ettevõtte klientide vaatest on digimaailmas üldise kliendikogemuse ja rahulolu kõrval tähtis tagada kliendiandmete turvalisus, millesse Tallink Grupp järjekindlalt investeerib, ning üleüldine ohutus ja turvalisus, mis on Tallink Grupi jaoks olnud algusaastatest üks prioriteetidest.

Juba mõnda aega pööratakse tähelepanu üha enam ettevõtte koostööpartnerite ja tarnijate töötajaskonnale, kuna juba lähitulevikus on oodata uusi Euroopa Liidu määrusi, mis seavad ettevõtetele suurema hoolsuskohustuse kogu väärtusahelas. Tallink Grupp on samuti asunud lisaks tarnijate eetikakoodeksi nõuete täitmisele täiendama ootusi oma enam kui 4000 globaalsele tarnepartnerile ning ootab üha enam, et partnerid tegeleksid ise aktiivselt kestlikkusega ja aitaksid meil saavutada endale seatud eesmärke. Selge on see, et laia väärtusahelaga ettevõtetel lasub vastutus olla eestvedaja – Tallink Grupil on laia globaalse võrgustikuga ettevõttena suurepärane võimalus olla teerajaja.

Lõpetuseks, kestlik tegevus on ettevõttes edukas siis, kui see ei ole midagi muust tegevusest eraldiseisvat, vaid miski, mis areneb ja kasvab loogiliselt koos ettevõtte muude tegevuste ja kultuuriga. Tallink Grupis on see aastakümnete jooksul saanud osaks meie DNA-st.

Tallink Grupi Eesti kolleegid. Foto: Helen Marts-Kesaväli

Tallink Grupp

• Tallink Grupi süsinikuheide on 2008. aastaga võrreldes vähenenud absoluutväärtuses üle 63 protsendi.

• Töötajaid on kokku kuues riigis enam kui 4900.

• 54 protsenti töötajatest on naised, 46 protsenti mehed.

• Töötajaid on 44 rahvusest.

• Grupil on globaalselt 4068 tarnepartnerit, neist 42 protsenti Eesti päritolu.