/nginx/o/2024/06/04/16122590t1hd7bd.jpg)
Transpordisektor on vastutav neljandiku süsinikemissioonide tekitamise eest Euroopas, peamiselt fossiilsete kütuste kasutamise tõttu. Suurima osa kasvuhoonegaaside tekitamises annavad individuaalsõidukid, kuid eri kaubaveoviisidel (veokid, kaubikud, mereveod) on veelgi suurem kaal.
Raudteed peetakse pea kõikjal üheks kõige keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks transpordiliigiks. Raudteede eelisarendamine maanteede asemel muutub aasta-aastalt üha suuremaks prioriteediks nii Euroopa majandusruumis kui ka riikide tasandil. Kõik see aitab vähendada transpordisektori keskkonnajalajälge (sh õhusaastet ja müra), suunates inimesi kasutama rohelisemaid lahendusi ja liikumisvõimalusi.
Rail Baltic Estonia, olles Baltikumi ülejäänud Euroopaga ühendava rahvusvahelise raudtee arendaja Eestis, seisab selliste positiivsete muutuste eesliinil. Ehkki raudtee valmimiseni on veel aega, panustab Rail Baltic Estonia juba praegu suurel määral keskkonnateadlikkuse ja kompetentside kasvatamisse. Ühegi teise Eestis arendatud tervikprojekti puhul pole tehtud nii laiaulatuslikke keskkonnamõjude hindamisi, uuritud keskkonda ega seiratud erinevaid linnu- ja loomaliike, nende elukeskkonda ja käitumist. See võimaldab paremini mõista meid ümbritsevat keskkonda ja teadvustada selle olulisust ning luua uusi teadmisi tänastele ja tulevastele põlvkondadele.
Vähemoluline pole ka teoreetiliste teadmiste, analüüside, mõjuhindamiste ja uuringute rakendamine praktikas. Sellele annavad aluse raudtee projekteerimisega paralleelselt koostatud ning mõjuhindamistel põhinevad keskkonnakorralduskavad, mille täitmist järgitakse nii ehitustegevuse ajal kui kogu kasutusperioodi vältel. Nendesse kavadesse on koondatud objektispetsiifilised aspektid, mida ehitajad peavad ehitusprotsessi käigus arvestama (bioloogiline mitmekesisus, veekaitse, ringmajandus, müra jne). Pöörame väga suurt tähelepanu elurikkuse säilitamisele projekti vältel. Siinkohal oleme kindlasti suunanäitajad ning loome ehitusmaastikul uut tava ja kvaliteeti keskkonnaprotsesside juhtimisel nii enne ehitust kui ka selle ajal. Samasse valdkonda kuulub ehitusmaavarade võimalikult säästlik kasutamine, mis funktsionaalsuses allahindlust tegemata lähtuks ringmajanduse parimatest meetoditest.
Kõik see loob pretsedenditu praktika ja eeskuju mistahes järgmiste projektide jaoks ning juhatab sisse ajajärgu, kus projektide elluviimisel pööratakse väga suurt tähelepanu just jätkusuutlikkusele, luues ja rakendades kompleksseid keskkonnakorralduskavasid. Meie eesmärk on toimida keskkonna jaoks korrektselt ja arusaadavalt ning laiemas vaates jätkusuutlikult. See tähendab aga hea tasakaalu leidmist inimtegevuse, looduskeskkonna ja majanduse vahel, kus negatiivseid mõjusid, mida täielikult vältida ei õnnestu, leevendatakse või kompenseeritakse.
Kestlikkuse strateegiate kujundamisel lähtume sektoripõhistest EU regulatsioonidest ning panustame rohelise kokkuleppe eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
/nginx/o/2024/06/04/16122592t1hf351.jpg)
Juhtimine läbi eeskuju
Kui Rail Balticut võib pidada transpordivaldkonna ehitusprojektide seas teatud mõttes teejuhiks, siis on tähtis mitte teha hinnaalandusi ka endale. Kestlikkuse vaatenurgast panustame säästvate tavade edendamisse ja oleme selleks teinud hulgaliselt ettevalmistustöid, et koordineerida tõhusalt protsesse nii ehitusperioodil kui ka pärast ehitustööde lõppu. Samavõrd vajalik on panustada iga päev raudteeprojekti töötajate arengusse, juurutades jätkusuutlikku mõtteviisi nii töökeskkonnas kui ka väljaspool seda. Aitame kaasa ettevõtte sisemiste ja väliste keskkonnaprotsesside loomisele ja arendamisele ning kaasame ja koolitame oma töötajaid keskkonnateemadel.
Üle-eelmisel aastal kolis Rail Baltic Estonia meeskond Avala ärikvartali büroohoonesse, mis kannab keskkonnasõbraliku maja märgist LEED GOLD ning kasutab sada protsenti rohelist energiat, millest 1/3 pärineb Tallinna suurimast päikesepargist, mis laiub Depo katusel. Seega täidab Rail Baltic Estonia juba praegu paljusid nn rohekontori printsiipe.
Lisaks on Rail Baltic pühendunud sotsiaalse jätkusuutlikkuse edendamisele, tagades juurdepääsu kõigile kasutajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele, ning edendades majandusarengut piirkondades, mida Rail Baltic tulevikus teenindama hakkab. Rail Balticu projekt on Eestis olnud kaasatud riigikantselei juures tegutsenud ligipääsetavuse rakkerühma tegevusse, et saada väärtuslikku tagasisidet ja praktilisi soovitusi Rail Balticu terminalide ja peatuste korrektseks projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Peame väga tähtsaks raudtee arendamisest vahetult mõjutatud kohalike kogukondade kaasamist ja nende igakülgset teavitamist. Oleme avanud kaks füüsilist infopunkti Kohilas ja Raplas, kus uue raudtee arendamine esmajoones pihta hakkab. Möödunud aasta lõpus asus Rail Baltic Estonia meeskonnas tööle ka kogukonnajuht, kelle kureerida on ladus suhtlus kohalike kogukondadega, kaardistada nende huvid, mured, ettepanekud ja soovid ning neile vastata. Püüame raudtee arendamisel nii palju kui võimalik arvestada kohalike kogukondadega ning kooskõlastada erinevaid visioone, et parandada kohalikku elu mitte ainult raudteega, vaid ka sellega seotud toetava taristu kaudu. Enne raudtee põhitrassi ehitamist on juba valminud ja valmimas kümneid ristuvaid rajatisi, mis tagavad inimestele liikumisteed ka raudtee intensiivsemal ehitusperioodil.
Kuigi raudtee arendamise ja ehitamise aeg on koormav nii inimeste elukeskkonnale kui ka looduskeskkonnale, tuleb silmas pidada suuremat pilti. Pikemas perspektiivis pole raudteeliikluse arendamisele alternatiivi, kui soovime tõesti vähendada transpordisektori keskkonnajalajälge ning luua võimalusi, mis aitaksid inimestel ka transpordis langetada jätkusuutlikumaid ja vastutustundlikumaid valikuid. Kahtlemata saab pikas vaates raudteest transpordisektori vereringe arter, mille ümber peavad teised transpordiliigid, mille süsinikuneutraalseks muutmine on märksa keerulisem, oma ärimudelid ja tegevuse ümber kujundama.
Olgugi et raudteedel opereerimisest tulenevad emissioonid on juba praegu võrreldes teiste transpordiliikidega kaduvväikesed, prognoositakse, et otsesest opereerimisest tulenev süsinikdioksiidi emiteerimine muutub raudteetranspordis aastaks 2050 olematuks. Selleks ajaks peaks olema täielikult kadunud sõltuvus fossiilsetest kütustest. Individuaalsõidukite ja busside osas pakutakse selleks aga alles aastat 2070. Sellele prognoosile tuginedes pole kahtlust, et raudtee arendamine aitab transpordisektori rohepöördele kaasa. Ainuüksi üks kaubarongi koosseis Rail Balticul aitaks tulevikus maanteedelt eemaldada 50–100 raskeveokit. Rail Balticule planeeritud 8–12 reisirongi päevas võimaldaks teha sadadel autojuhtidel-reisijatel keskkonnasõbralikuma ja turvalisema valiku.
Rail Baltic Estonia
• Raudtee pikkus 870 km, millest Eesti osa 213 km
• Kaasaegne elektrifitseeritud Euroopa laius (1435 mm)
• Projektkiirus 249 km/h, kaubarongi kiirus kuni 120 km/h
• Rahvusvahelised peatused Tallinnas ja Pärnus, lisaks 12 kohalikku peatust
• Prognoos: 8 reisirongi ja 9–12 kaubarongi ööpäevas mõlemal suunal
Sõiduajad:
• Tallinn–Pärnu 43 min
• Tallinn–Riia 1 tund 42 minutit
• Tallinn–Vilnius 3 tundi 38 minutit
• Tallinn–Varssavi 6 tundi 47 minutit
/nginx/o/2024/06/04/16122588t1h7128.png)