/nginx/o/2024/06/04/16122562t1h4631.jpg)
Kuigi taimekasvatuses on turvas üks jätkusuutlikumaid substraate, mis võimaldab kuni 20 korda efektiivsemat maakasutust ja neljakordset veesäästu, on turba maine kahetsusväärselt halb. Eestit puudutab see teema tugevalt, kuna meil toodetakse kogu maailma kohta arvestatavas koguses aianduses kasutatavat kasvusubstraati.
Kliimaseaduse valguses on seni tagaplaanil olnud turbatööstus saanud rohkelt tähelepanu. Põhjuseks on turba koostis ja sellest tulenevalt kergelt silma jäävad süsinikuheite näitajad: paraku ei ole ametlikus statistikas olemas turvast kui taimekasvatuse ühte kõige olulisemat sisendit, vaid see loetakse kohe kaevandamise järel süsinikuheiteks.
Tegelikult on turvas osa lahendusest, mitte probleemist – tegemist on universaalse taimekasvatuse sisendiga, mis toidab kogu maailma. Tänapäevane turbatööstus ei ole briketitootmine, vaid kõrgtehnoloogiline köögiviljade kasvatamine. On tehtud ja on käimas palju teadusuuringuid, mis tõestavad, et turvas kestab looduses aastasadu ning on aianduse asendamatu alustala. Turbal põhinevad kasvusubstraadid võimaldavad kuni 20 korda efektiivsemat maakasutust ja kuni neli korda efektiivsemat veekasutust. Selle annab taimekasvatus katmikalal ehk kontrollitud tingimustes, kus on võimalik väga täpselt doseerida taimede kasvuks vajalikke toitaineid ning saada aastaringse kultiveerimise tulemusel püsivat saaki.
Turba alternatiividena kaalutakse mitmesuguseid orgaanilistel kiududel põhinevaid lisaaineid. Neid saab turbasubstraatidesse lisada vaid mõnekümne protsendi ulatuses, sest vastasel juhul ei tunne taimed ennast enam mugavalt. Näiteks puidukiu lisamisel suureneb kohe lämmastikväetise vajadus. Mullas tegutsevad mikroorganismid alustavad puidukiu lagundamist, kasutades oma elutegevuseks sedasama lämmastikku, mida taimed vajavad kasvuks. Selleks, et taimede kasvukiirus ja saagikus säiliks, suureneb lämmastikväetiste vajadus mõningatel andmetel isegi kuni 30 protsenti.
Lisaks ei sõltu katmikala taimekasvatus ilmastikutingimustest, seega võimaldab taimekasvatust automatiseerida ja robotiseerida ning vähendada väetiste keskkonda sattumise ohtu. Turvas on puhtaim substraadi baaskoostisosa, millel puuduvad haigustekitajad ja umbrohuseemned. Turbasubstraadi kasutamisel väheneb taimekaitsevahendite vajadus. Siinkohal tasubki tähele panna, et turba roll ei ole anda ise tohutut lisandväärtust, vaid olla sisendiks sinna, kus see lisandväärtus päriselt tekib – ehk taimekasvatusse.
/nginx/o/2024/06/04/16122563t1h81e8.jpg)
Ainuüksi Eesti turbatoodangu abil serveeritakse Euroopas kaks miljardit toidukorda aastas
Aastasadu kasutuses olnud mineraalmullad on kurnatud, samas see turvas, mis viiakse põldudele näiteks ettekasvatatud köögiviljataimede juurepallidega, suurendab mulla orgaanilise aine sisaldust ja parandab mulla viljakust. Näiteks Eestis kogutud turvas jõuab põllumulda lisaks Eestile Hollandis, Hispaanias jaAasias. Meile tuleb sealt tagasi kapsas, kurk, banaan, kuid statistikas sellega ei arvestata. Eesti Turbaliit teeb tööd, et seda fakti toetada rahvusvaheliselt toetatud teadusuuringutega.
On loogiline, et iga loodusvara kasutussevõtt jätab oma jälje. Kaalumist vajab see, palju meie maailm sealt tagasi saab. Näiteks kui Eesti ekspordib Indiasse banaanitaimede kasvatamiseks kümme tonni turvast, mille abil saab kasvatada 14 miljonit banaanitaime, annaks need saagiks miljard tonni banaane. Kahjuks ei saada aiandussektoris aru, et sama efektiivseid alternatiive ei ole.
Turbatööstus ei ole ainult saastaja, vaid tegelikult tänapäevase toidusedeli alustala. Turbaliidus on tehtud kalkulatsioon, et ainuüksi Eesti turbatoodangu abil serveeritakse Euroopas kaks miljardit toidukorda aastas. Peale selle pakkus turbasektor 2020. aastal Eestis tööd ligi 2180 inimesele ning lõi 90,8 miljoni euro väärtuses kogulisandväärtust Eesti majandusele (Ernst & Young 2022). Turbatootmise ettevõtted asuvad just maapiirkondades, olles tihti valla peamine või küla ainus tööandja. Tihti juhtub, et rabameistri amet pärandatakse isalt pojale.
/nginx/o/2024/06/04/16122565t1h50c1.jpg)
Taimekasvatus suletud keskkonnas on ressursitõhus
Viimaste aastate kriisid, näiteks COVID-19 pandeemia ja Venemaa Ukraina-vastane agressioon, on tõstnud toiduga kindlustatuse ja ülemaailmse toidusüsteemi vastupanuvõime poliitilise päevakorra keskmesse. «Ühe lahendusena nähakse uuenduslike ja ressursitõhusate viljelustavade senisest suuremas mahus juurutamist, st taimekasvatust kontrollitud tingimustes ehk suletud keskkonnas. Köögivilja kasvuhoonetes ja katmikaladel kasvatamise eeldus on kontrollitud ja ühtlase kvaliteediga kasvumuldade kättesaadavus. Eesti roll on oluline, kuna meil toodetakse kogu maailmas arvestatavas koguses nii valmis kasvumuldasid kui selleks vajalikku toorainet aiandusturvast,» kirjeldavad Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse teadur Martin Küttim ning Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Ain Kull uuringus «Kasvusubstraatide, sh aiandusturba roll kaasaegses toidutootmises ja selle võimalikud alternatiivid».
Uuringu kohaselt on vaatamata teravilja, liha ja piimatoodetega isevarustamisele köögiviljade (41 protsenti tarbimisest) ning puuviljade ja marjade (seitse protsenti) kasvatamine Eestis tarbimisest tunduvalt väiksem, mistõttu sõltub Eesti varustuskindlus just taimse toidu asjus maailmas toimuvast. Võrdluseks, Eestiga pindalalt ligikaudu sama suur Holland – põhiline Eestis toodetud turbatoodete eksporditurg – on USA järel maailmas suuruselt teine põllumajandustoodete eksportija ja suurim köögiviljade eksportija.
Uuringu esmased tulemused näitavad, et 2022. aastal Eestis toodetud turbatoodetest moodustasid ligi 96 protsenti erineva töötlusastmega aiandusturbad, millest eksporditi 92 protsenti ning Eestis kasutati ligikaudu 270 000 m3 aiandusturvast. Peamised kasutusvaldkonnad Eestis on metsaistikute, püsilillede, viljapuude ja ilupõõsaste, maitsetaimede ja salati kasvatamine ning köögivilja-noortaimede ettekasvatamine.
Turba peamised eelised on selle struktuur ja steriilsus: turvas on tänu oma tekkele vaba haigustekitajatest ja kahjuritest ning kontrollitud toodang on ka umbrohuseemneteta, vähene toitainete sisaldus võimaldab lisada just vastavale taimekultuurile sobivas koguses väetist, rakuline struktuur oma suurte vett ja õhku hoidvate vakuoolidega tagab rohke veemahutavuse samaaegse suure õhumahuga. Uuring kinnitab, et turba omadusi silmas pidades on sellele raske leida nõudlusele vastavas mahus alternatiivseid materjale. Samas kasvab vajadus kvaliteetse toidu, eriti taimse toidu järele ning kontrollitud tingimustes katmikaladel köögivilja tootmine on üha laienemas. Eesti kui globaalselt oluline aiandussektori turbaga varustaja otsib lahendusi, kuidas leida optimaalne tasakaal toidujulgeoleku tagamiseks vajaliku toorme pakkumise ning kliimaeesmärkide ja ka laiemalt keskkonna säilitamise vahel.
Eesti turvast kasutatakse tänapäeval peamiselt aiandussektoris (96 protsenti toodangust on erineva töötlusastmega aiandusturbad) ning sellest 92 protsenti läheb ekspordiks. See toob omakorda kaasa küsimuse, kas substraadi kasutamisega kaasnev kasvuhoonegaaside heitme arvestus peaks käima tootja või tarbija juures. Samuti on vajalik täpsemalt hinnata substraadi kasutamisega kaasnevaid tegelikke kasvuhoonegaaside vooge, leiavad uuringu autorid.
Tehtud uuringu esmased tulemused näitavad, et suur osa substraadis leiduvast süsinikust on siiski võimalik talletada pikaajaliselt mullas huumusena, kui järelkasutuse raames kasutatakse substraati mullaparandajana. Eesti aiandussektoris on sedalaadi praktika laialt levinud ja see annab aluse muuta senist substraadist pärit kasvuhoonegaaside heitme arvutamise metoodikat.
Kontaktid:
MTÜ Eesti Turbaliit
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Aiaturvas võimaldab täita paljusid Euroopa Liidu rohe-eesmärke
Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide kohaselt peaksid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid aastatel 2024–2029 töötama välja Euroopa aiandusstrateegia, et uurida, kuidas uuenduslikud ressursitõhusad kasvutavad kontrollitud keskkondades võivad toetada kliimamuutustele vastupidavat ja säästvat toidutootmist.
Eesmärk on kindlustada Euroopas põllumajandus- ja toiduainesektori jaoks tähtsate materjalide, sealhulgas aiandusturba ja muude kasvusubstraadi komponentide tootmine ning tarnimine. Aiandusturvas võimaldab täita paljusid metsastrateegia ja talust taldrikule strateegia eesmärke, kuna sellel on võtmeroll puude seemikute tootmises, linnade rohestamises ja ressursitõhusas ohutu rohelise toidu tootmises.
Kõik kasvusubstraadi komponendid, eriti aiandusturvas, on Euroopa toidutootmise ja toiduga kindlustatuse seisukohalt kriitilised materjalid. Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid tunnustama aiandusturba kasutamise võimaluste laia valikut tooteid ja teenuseid. Euroopa turbatööstus tegeleb aktiivselt turbaalade taastamisega ning omab asendamatuid teadmisi turbaalade majandamise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse alal.
/nginx/o/2024/06/04/16122558t1h771c.png)