/nginx/o/2024/06/04/16122487t1h4140.png)
Trükitööstus on viimastel aastakümnetel läbinud märkimisväärseid muutusi, olles samal ajal üks olulisemaid ärisektoreid maailmas. Kuid sellega kaasnevad ka keskkonnaalased väljakutsed, mis nõuavad sektori põhjalikku ümbermõtestamist ja jätkusuutlikkuse põhimõtetele üleminekut.
AS Ecoprint on Eesti kapitalil põhinev keskkonnateadlik kodumaine trükiettevõte, mille põhifookus on kartongist ja lainepapist pakendite tootmine. Juba algusaastatest on Ecoprindi läbivaks jooneks olnud keskkonnasõbralik lähenemine, mis teeb ettevõttest kahtlemata oma valdkonna eestvedaja.
Vestlesime Ecoprindi müügidirektori Siim Rostiniga, et arutada trükitööstuse väljakutseid jätkusuutlikkuse valdkonnas ning uurida lähemalt, millist väärtust loob Ecoprint oma klientidele.
Keskkonnasäästlikult tegutsenud juba 90-ndatest
Trükiste tootmisel on paratamatu mõju keskkonnale ning Ecoprindi loomisel sai põhieesmärgiks leida, kuidas seda keskkonna seisukohalt vähendada. Samuti sooviti eristuda klassikalistest trükitööstuse ettevõtetest, järgides juba toona rohelist mõtteviisi, mis käiks ühte jalga ka ettevõtte juhtide keskkonnasõbraliku hoiaku, isiklike veendumuste ja visiooniga. Ecoprint loodi 2007. aastal kolme ettevõtte ühinemisel, kuid firma juured ulatuvad 90-ndatesse.
«Minu trükikarjäär ei ole väga palju lühem kui Ecoprindi sünnilugu. Olen valdkonnas töötanud 14 aastat, Ecoprindis alates 2021. aastast. Astume ühte sammu, sest järgmisel aastal tähistab Ecoprint 18. tegutsemisaastat,» rõõmustab Rostin.
«Kui sellele ajale tagasi vaadata, võime südamerahuga mõelda, et oleme omalt poolt teinud suuri samme selleks, et keskkonda säästa. Näiteks olime Eestis esimene trükikoda, kellele omistati FSC sertifikaat (ehk säästva metsamajanduse sertifikaat). FSC sertifikaat kinnitab, et metsi on majandatud vastavalt keskkonna-, sotsiaal- ja majanduskriteeriumidele. Eesti kontekstis olime esimene ettevõte, kes julgustas ka paberimüüjaid FSC pabereid tootevalikusse võtma. Meie roll selles valdkonnas oli eestvedav. Rahalist kasu me sellest ei saanud, tegime kõike sisemisest motivatsioonist. Meil on tõeliselt hea meel, et saime aidata neid tähtsaid teemasid populariseerida,» selgitab ta.
Iga lugeja võib vaid ette kujutada, kuivõrd vähe räägiti 90-ndatel keskkonnasäästlikkusest. Ecoprint võttis majandusliku riski ja tegi julgeid samme, et ühtlasi näidata eeskuju teistele valdkonna ettevõtetele. Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga töötati 2003. aastal välja kaubamärk Roheline Trükis, mis on nüüdseks üle 20 aasta vana. Tavatrükistega võrreldes kasutatakse Rohelises Trükises taaskasutatud või FSC sertifitseeritud trükipaberit ning trükivärve, mis on toodetud taimsete õlide ja vaikude baasil, sisaldamata naftakeemiat.
See on hea näide integreeritud koostööst, kus ühendati knowhow ja äriplaan, mille tulemusena sündis kindla lisaväärtusega toode.
Päeva lõpus otsustab lõpptarbija, millise toote poeletilt soetab
Rostini sõnul seisab trükivaldkond mitmete väljakutsete ees. Kuigi jätkusuutlikkusest räägitakse nii meedias kui mujal, on see teema Rostini hinnangul Eestis alles arengufaasis.
«Ütlen ausalt, ma ei usu, et lõviosa Eesti ettevõtetest on jätkusuutlikkuse viie põhiprioriteedi hulka seadnud. Kindlasti ei saa neid ettevõtteid selle eest hukka mõista. Peame vaatama, mis on aastatega juhtunud: pandeemia, sõda, inflatsioon, kõrged intressid – tegurid, mis kõik viitavad tõeliselt kehvale ettevõtluskeskkonnale. Igaüks teeb nii, kuidas oskab ja suudab. Loomulikult annavad väga head eeskuju Põhjamaad ja Lääne-Euroopa riigid, kellelt on palju õppida,» ütleb ta.
Rostiniga vesteldes tuleb välja, et trükivaldkonna põhiprobleemideks saab jätkusuutliku arengu teemal pidada iganenud masinaparke, tootmisjääke, naftapõhiseid trükivärve ja vähest teavitustööd.
«Sageli ei taheta vanu seadmeid välja vahetada, sest need töötavad hästi, kuid paraku ei ole ressursisõbralikud, kulutades liigselt energiat, vett ja materjale. Uus tehnoloogia on märksa kiirem ja säästlikum. Meie vahetasime neli aastat tagasi välja 90 protsenti trükiseadmetest. Seda tegime keskkonnainvesteeringute keskuse ressursitõhususe investeeringu abil,» lisab Rostin.
Tema arvamuse kohaselt tuleb ühel hetkel kõigil nendele teemadele otsa vaadata, et üldse eksisteerida: «Eesti-siseselt veel probleeme ei teki, kuid Lääne-Euroopa klientidega aktiivselt suheldes näen, et esmaste küsimuste seas on jätkusuutlikkus. Uuritakse, mida saate pakkuda ja kui keskkonnasäästlikult seda teete. Standardid tulevad Lääne-Euroopast.»
Just teavitustööd peab Rostin ka üheks suurimaks proovikiviks, millesse saab igaüks panustada. Kuigi aastatega kuuleb jätkusuutlikkusest üha rohkem, valdab vähem teadlikke kliente endiselt segadus.
«Lõpuks otsustab ikkagi lõpptarbija, kas ostab toote või mitte. Tehtud on väga palju küsitlusi, kus uuritakse inimeste ostuharjumusi. Sealt tuleb küll välja, et inimesed eelistavad kodumaist, jätkusuutlikke ettevõtteid, kuid paraku näitab poodide statistika midagi muud.
Paljud inimesed lihtsalt väga tihti ei tea, kuidas selle kirju riiuli ees valikuid teha,» mõtiskleb Rostin.
Roheaudit andis suuna, mis on hästi tehtud, kuid mida saab veelgi paremaks teha
Eelmisel aastal otsustas Ecoprint ettevõttes korraldada roheauditi, et end täpsemalt positsioneerida. Auditi tegi sertifitseeritud ettevõte ning protsess oli pikk ja põhjalik, kestes viis kuud.
Roheauditist tuli välja, et tase on üle keskmise hea, mis on valdkonnas suur tunnustus. Esile tõsteti ka kitsaskohad.
Tunnustust pälvisid Ecoprindi kaasaegne masinapark, taimsed trükivärvid ja metsaistutamise traditsioonid, millega alustas ettevõte rohkem kui kümme aastat tagasi ning mille käigus osaletakse RMK metsaistutamise talgutel.
Toodi välja, et ettevõttes kasutuses olevad masinad on ressursisõbralikud ega põhjusta liigset tootmisjääki, kuna tellitakse spetsiaalses erimõõdus (peamiselt FSC sertifitseeritud) pabereid, mis masinatega sobivad. Taimsed värvid, mis on tellitud Saksamaalt, põhjustasid samuti põnevust. Lisaks märgiti ära kontoris ja tootmise poolel korrektne jäätmete sorteerimine.
«Selle kõige kõrval tekitas aga vau-efekti nutikas ruumi soojendamise lahendus. Talvisel ajal kasutame masinatest eralduvat jääksoojust ruumide kütmisel. Trükimasin on nagu üks suur radiaator. Kuna masin pöörleb kõrgetel pööretel, eraldub sealt soojus. Meie kodukootud meetod sai suure kiituse osaliseks,» naeratab Rostin.
Kitsaskohtadest juhiti tähelepanu nii pakkematerjalidele kui energiakasutusele. Ettevõte viis kohe sisse ka muudatused. Mindi üle 100 protsenti taastuvelektriallikate kasutusele, kileteip asjade pakkimiseks asendati paberteibiga, omistati ISO 9001 ja 14001 sertifikaat ning lõpptoodangu laadimisel alusele võeti kasutusele 30 protsenti ümbertöödeldud plastist kile.
Mida toob tulevik?
Meie kohtumisel mõtiskleb Rostin lähiaastate suunal rõõmsal noodil. Ta kinnitab, et loorberitele puhkama ei jääda ning keskkond on ja jääb ettevõtte südameteemaks. Samuti ei ole vähemalt 2030. aastani muutumas toote fookus. Mis saab edasi, on veel teadmata, kuid suure tõenäosusega jätkab Ecoprint pakendite tootmise suunal. Kindel on ka see, et panustatakse uute jätkusuutlike lahenduste ja tehnoloogiate leidmisesse, sest mitte ainult ettevõte ise, vaid ka kliendid ootavad innovatsiooni.
«Lisaks on meil väikene unistus – tahame saada kõige keskkonnasõbralikumaks pakenditootjaks Läänemere maades. Pakume põhjamaist kvaliteeti koos eestlaste töökuse ja patriotismiga. Samuti oleme mõelnud pakkuda oma teenust araabia maade turgudele. Nii uskumatu, kui see ei tundu, hindab sealne elanikkond tohutult palju Põhjamaade keskkonnateadlikku ja jätkusuutlikke tooteid/teenuseid,» võtab Rostin teema kokku.
Loe lähemalt Ecoprindist ja ettevõtte teenustest siit: www.ecoprint.ee
/nginx/o/2023/09/28/15620109t1hbf65.png)