Riigikogu 45 liiget esitasid menetlusse avalduse eelnõu demokraatia kriisist Gruusias

Vaatamata võttis Gruusia parlament 28. mail valitsuspartei Gruusia Unistus häältega vastu välismõju läbipaistvuse seaduse, mis on ajendatud Venemaa niinimetatud välisagentide seadusest. Foto: Martin Pedaja / Postimees

Riigikogu väliskomisjoni kuuluv Eerik-Niiles Kross (RE) andis esmaspäeval 45 saadiku nimel menetlusse avalduse eelnõu, millega mõistetakse hukka Gruusia valitsuse ja võimuerakonna läbi viidud demokraatiavastased sammud, mis Gruusia rahva selge enamuse tahte vastaselt seavad kahtluse alla Gruusia euroatlantilise kursi.

Saadikud osutavad eelnõus, et vaatamata laialdastele protestidele, Euroopa Liidu ja Gruusia liitlaste üleskutsetele ja Gruusia presidendi vetole võttis Gruusia parlament 28. mail valitsuspartei Gruusia Unistus häältega vastu välismõju läbipaistvuse seaduse, mis on ajendatud Venemaa Föderatsiooni niinimetatud välisagentide seadusest, mida Putini režiim kasutab kodanikuühiskonna, ajakirjanduse ja poliitilise opositsiooni represseerimiseks.

Seletuskirja kohaselt on EL, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ja Gruusia kodanikuühiskond kuulutanud seaduse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga vastuolus olevaks, kuna rikub õigusriigi, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse, samuti diskrimineerimise keelu põhimõtteid.

Eelnõu kohaselt mõistab riigikogu hukka Gruusia valitsuse ja parlamendienamuse tegevuse välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmisel ja ELiga kokkulepitu hülgamise ning kutsub Gruusia parlamenti ja valitsust välismõju läbipaistvuse seaduse viivitamatult tühistama. Samuti kutsub riigikogu eelnõu kohaselt Gruusia valitsust üles loobuma vägivallast meeleavaldajate, kodanikuühiskonna ja opositsioonipoliitikute vastu, läbi viima seaduslikku uurimist rahulike protestijate kallal vägivalda tarvitanud ametivõimude ja isikute suhtes, kinni pidama lubadusest edendada õigusriiklust ja kaitsta inimõigusi ning ellu viima reforme, mida nõuab Gruusia kodanike valdav enamus ja mis on ELiga liitumise eeltingimuseks.

Seni kui Gruusia valitsus ja parlament ei ole asunud demokraatia kriisi õigusriiki ja kodanikuõigusi austaval moel lahendama, ei ole naasnud ELiga kokku lepitud reformi- ja demokratiseerumisprogrammi juurde ega ole tühistanud välismõju läbipaistvuse seadust, peab riigikogu eelnõu kohaselt vajalikuks, et Eesti blokeerib ELis kõik edasised Gruusia liitumise protsessid, külmutab arengukoostöö Gruusia riigiasutustega ja kasutab vabanevaid vahendeid Gruusia kodanikuühiskonna toetamiseks.

Samuti peab riigikogu eelnõu järgi vajalikuks kehtestada Bidzina Ivanišvilile, Gruusia valitsuse liikmetele, parlamendi juhtkonnale ning erakonna Gruusia Unistus juhtkonnale ja parlamendifraktsioonile valitsuse sanktsioonid, kaasa arvatud sissesõidukeelu Eestisse. Samuti soovib parlament eelnõu kohaselt valitsuse sanktsioonide kehtestamist Gruusia jõu- ja õiguskaitseorganite esindajatele, kes on osalenud rahumeelsete meeleavalduste vägivaldses mahasurumises ning Gruusia opositsiooni ja kodanikuühiskonna represseerimises, ning vastava nimekirja esitamist ELile.

Lisaks avaldab riigikogu eelnõu kohaselt toetust Gruusia ja ELi viisavabaduslepingu külmutamisele, kuni välismõju läbipaistvuse seadus on tühistatud.

«Riigikogu avaldab austust vaprale Gruusia rahvale, kes seisab Gruusia demokraatliku ja Euroopa-meelse tuleviku eest,» seisab eelnõus.

Riigikogu väliskomisjon arutab avalduse eelnõu täiskogu ette arutlusele ja hääletusele saatmist teisipäeval.