AK ⟩ Võimuvõitluse keeris. Kes saab Iraani presidendiks ja uueks kõrgeimaks juhiks?

Iraani tegelik valitseja on kõrgeimaks juhiks tituleeritud ajatolla Ali Khamenei. Foto: Iranian Supreme Leader'S Office

Iraani president Ebrahim Raisi ehk Sayyid Ebrahim Raisolsadati ja välisminister Hossein Amir-Abdollahian hukkusid kopteriõnnetuses 19. mail Iraanis Ida-Aserbaidžaani provintsis Varzaqāni lähedal. Lootus leida kedagi elusana kuhtus, kui Iraani ametnike sõnul leiti helikopteri jäänused, mis olid täielikult põlenud. Iraan kinnitas ametlikult, et kõik reisijad hukkusid.

Kuigi president on üks Iraani Islamivabariigi võtmeisikuid, on tegelik riigipea kõrgeimaks juhiks tituleeritav ajatolla Ali Hosseini Khamenei, kes valitseb Iraani juba veerand sajandit, aastast 1989, mil suri esimene Iraani Islamivabariigi kõrgeim juht ajatolla Ruhollah Musavi Khomeini (1900/1902–1989), Iraani Islamivabariigi rajaja ja Iraani revolutsiooni peamine juht. Just tema koos oma toetajaskonnaga kukutas Iraani viimase šahhi Mohammad Reza Pahlavi (valitses 1941–1979) ja lõpetas rohkem kui 2500 aastat kestnud monarhia Iraanis.

1979. aastast on Iraan ametlikult vabariik, aga sisuliselt teokraatlik diktatuur, kuna kõrgeim võim riigis ei kuulu mitte presidendile, vaid kõrgeimale juhile (vali-e faghih-e iran) ehk vaimulikule, kelle nimetab ametisse islami õpetlastest koosnev ekspertide ehk asjatundjate kogu (majles-e khobregân-e rahbari). Tal on sisuliselt piiramatu võim ning tema sõna on otsustav ka presidendi «valimisel», valitsusliikmete määramisel jne.

Parlament (Majles-e Showrā-ye Eslāmī) on Iraani riiklik seadusandlik organ. Iraani parlamendis on praegu 290 esindajat, kelle valib valvurite nõukogu. Iraani Islamivabariigi valitsemissüsteem on dualistlik, sest lisaks kõrgeimale juhile on riigil president, valitsus ja parlament, kuigi tegelik võim on just kõrgeimal juhil.