Viimastest julgeolekualastest sündmustest andis ülevaate kaitseväe peastaabi ülema asetäitja operatsioonide alal kolonel Mart Vendla.
JÄRELVAADATAV ⟩ Ukraina sõja viimastest sündmustest räägib kaitseväe peastaabi ülema asetäitja
«Lahingutegevus Ukrainas jätkub kogu rinde ulatuses, intensiivsus on kõrge, ulatudes 140 rünnakuni päevas,» rääkis Vendla, kelle sõnutsi ei ole Venemaa üldises lahingutempos järele andnud ja üritab hoida initsiatiivi. «Vaatamata kõigele ei ole Vene relvajõud viimastel nädalatel enamikes suundades olulist edu saavutanud,» lausus Vendla.
Põhiline lahingutegevus on koondunud rinde idaossa – Luhanski ja Donetski oblastisse. Vendla sõnutsi on Harkivi ründamise tempo on veelgi vähenenud ja venelased keskenduvad Vovtšanskist põhja pool puhvertsooni kindlustamisele.
Ukraina püüab Harkivi piirkonnas initsiatiivi taastada vasturünnakutega. «Venemaa jätkab piirkonda täiendavate vägede juurde toomist, et hoida saavutatud positsioone ja vajadusel laiendada lahinguid teistesse piirkondadesse.»
Vendla ütles, et lahingutegevuse raskuspunkt on Donetski piirkonnas. «Venemaal on õnnestunud enda kontrollitavat territooriumi väikeste taktikaliste edendamistega laiendada.»
Peamine lahingutegevus on koondunud Pokrovski ründesuunal Otšeretõne piirkonna ja Pervomaiske ümbrussesse ning Tšassiv Jari survestamisele.
«Kõrgest rindesurvest hoolimata on Ukraina kaitsetegevus olnud suhteliselt efektiivne ja Venemaa pole saavutanud selles rindelõigus ühtegi operatiivtasandi eesmärki,» lausus ta.
Rinde lõunaosas Zaporižžja oblastis pole muudatusi toimunud. Ukraina hoiab sillapead üle Dnepri jõe.
Vendla sõnas, et Venemaa on jätkanud ka kaudtulelööke nii piirialadel kui ka süvalööke Ukraina suuremate asulate ja energiataristu vastu. «Ukraina omalt poolt on jätkanud süsteemseid süvalööke, hävitades õhukaitsega seotud objekte Krimmis ja Venemaa territooriumil.»