/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
/nginx/o/2024/05/31/16111566t1he175.jpg)
Rahvusvahelise lastekaitsepäeva puhul jagasid statistikaameti analüütikud fakte kuni 17-aastaste Eesti elanike kohta. Näiteks selgub, et enim lapsi on sündinud just suvekuudel.
ÜLEVAADE ⟩ Millised on Eesti lapsed?
Statistikaamet tõi välja, et selle aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 267 879 last vanuses kuni 17 eluaastat, kes moodustasid 19,5 protsenti kogu rahvastikust. Poisse on seejuures tuhandeid rohkem kui tüdrukuid – kui poisse on kokku 137 272, siis tüdrukuid on 130 607.
«Kõige rohkem elab Eestis 13-aastaseid lapsi, kõige vähem aga alla aastaseid,» teatasid analüütikud, lisades, et kõige suurem hulk lapsi peab oma sünnipäeva 27. juunil ja 8. augustil. Neil päevil on sünnipäev lausa 865 lapsel.
«Kõige rohkem lapsi ehk 27 protsenti on sündinud suvekuudel. Kevad- ja sügiskuudel on sündinud 25 protsenti ning talvel 23 protsenti lastest.»
Enim lapsi elab Tartumaal
Statistikaameti analüütikud tõid välja sellegi, et kõige levinum poisslapse nimi Eestis on Rasmus, mida kannab 1826 poissi ja 1960 tüdruku nimi on Sofia.
Kõige suurem on laste osakaal statistikaameti andmetel väikelinnades, täpsemalt 25 protsenti. Maapiirkonnas moodustavad kuni 17-aastased 19 protsenti kõikidest elanikest, linnades samuti 19 protsenti.
Maakonniti on kõige suurem laste osakaal Tartumaal, kus nad moodustavad 21,6 protsenti rahvastikust. «Suhteliselt kõige vähem lapsi elab aga Hiiumaal, kus neid on 15,4 protsenti kogu rahvastikust.»
Eesti lastest räägib eesti keelt emakeelena 70 protsenti Eesti lastest. Kogu rahvastikust on eesti keel emakeeleks 66 protsendil. «75 protsenti lastest on eestlased. Seda on seitse protsendipunkti rohkem kui eestlasi kogu rahvastikust (68 protsenti),» jagasid analüütikud.