Steriliseerimine aitab kassidel kauem elada ja vähendab Eestis kodutute loomade teket

Foto: Varjupaikade MTÜ

Tihti kuuleme kassiomanike suust, et steriliseerimine on asjatu väljaminek. Tegelikkuses on see aga väga oluline investeering nii enda kassi kui ka tänavakasside heaks. Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa nendib, et kassipoja elu tänaval on väga raske, nende immuunsus nõrk ja seetõttu ei jää paraku kõik elama.

„Peaaegu kunagi ei ole ükski varjupaika saabuv kassipoeg terve. Neid kimbutavad erinevad ohtlikud viirused, parasiidid, silmapõletik, erinevad traumad jne. Steriliseerimine/kastreerimine võib potentsiaalselt aidata ära hoida palju kannatusi,” ütleb Mõisamaa. „Kahjuks on Eestis see probleem jätkuvalt väga suur – seda näitab igal kevadel algav nn kassipojahooaeg, mil varjupaikadesse saabub rekordarv kasse.”

Kui tavalisel ajal hoolitseb Varjupaikade MTÜ umbes 500 kassi eest, siis kassipojahooajal kasvab see arv lausa 900 kiisuni. Endiselt lasevad väga paljud inimesed oma kasse vabalt õue jalutama ja kui kass on jäetud steriliseerimata/kastreerimata, on pojad väga kerged tulema. Lõikamata emasel kassil võib jooksuaeg tekkida iga kolme nädala tagant, pesakonna keskmine suurus on 4-6 kassipoega ning üks emakass võib ühel hooajal toota kuni 18 järglast. Ja juba kuuekuuselt saavutab kassipoeg suguküpsuse ja võib ise pojad ilmale tuua.

„Paraku on koduootavaid kasse kodupakkujatest rohkem,” räägib Mõisamaa. „Seega on ilmselge, et kasside arvukus on liiga kõrge ja nende paljunemist tuleb piirata. Koduta loomad ei saja meile taevast alla, igal koduta loomal oli kunagi kodune esivanem, kes ei olnud neutraliseeritud ning käis vabalt jalutamas. Seega kassiomanike otsene panus oleks, et steriliseerimata kasse meil vabalt ringi ei liiguks. Iga kassiomanik peaks tagama, et tema loom oleks armastatud, hoitud ja steriliseeritud.”

Ta lisab, et nn vabakäigukasside puhul ei ole kahjuks omanikul võimalik mitte kuidagi oma looma valvata ja tagada, et ta ei saaks järglasi. „Loodus kutsub ja kevadel hakkab paratamatult kasside paaritumishooaeg. Siin ei eristata tänavakassi kodukassist. Tubane kass võiks olla steriliseeritud/kastreeritud seetõttu, et kassid on kavalad ja kiired ning võib juhtuda, et kass lipsab ukse vahelt või aknast välja. Näeme oma igapäevatöös pidevalt selliseid kahetsusväärseid juhtumeid. Samal põhjusel peab kodune kass olema ka kiibistatud.”

Trauma ja ajutursega kassipoeg enne ja pärast Foto: Varjupaikade MTÜ

Kuidas mõjutab steriliseerimine looma tervist?’

Loomaarst Tiina Toometi sõnul on soovitav lemmikloomi steriliseerida/kastreerida peamiselt küll soovimatute järglaste ärahoidmise eesmärgil, kuid ka seetõttu, et vältida vanemas eas varitsevaid ohte tervisele. „Steriliseeritud/kastreeritud loomad elavad oma liigikaaslastest tunduvalt kauem. Oluline on teha otsus iga lemmiku puhul eraldi, võttes arvesse tema sugu, tõugu ja elukeskkonda ning aega, millal see protseduur ette võtta.”

Ka Tallinna varjupaiga loomaarst Triin Abel möönab, et steriliseerimisel ja kastreerimisel on omad plussid ning miinused. „Kahjuks on Eestimaal kasside vabalt väljaskäimine väga levinud ning samuti mõtteviis, et „mina oma looma ei riku”. Kassil ei ole sotsiaalset kohustust sünnitada 2-4 järglast ning paraku ei naudi emased kassid paaritusakti. Levinud on müüt, et üks pesakond peaks loomal ikka olema – ja nii sünnib järjekordne pesakond nunnupalle, kes ei oska arvatagi, kui julm maailm olla võib.”

Veterinaaride sõnul on kassi steriliseerimise/kastreerimise plusspooleks soovimatute järglaste vältimine, puhtam ning tavaliselt leebem ja koduhoidvam loom, vähem sirtsutamist ja ebameeldivat käitumist ning nii mõnegi terviseprobleemi ennetamise, nagu eesnäärme- ja munandivähk, piimanäärmete ja emaka põletikud ja kasvajad. Lisaks ei käi kastreeritud isased ei käi nii pikkadel jalutuskäikudel ja sattuvad seeläbi vähem ohtlikesse olukordadesse.

Miinuspoolele jääb tänapäeval pigem teoreetiline narkoosirisk, võimalikud käitumisprobleemid ning ainevahetuse muutumine, mis hõlbustab rasva ladestumist organismis. Samuti suureneb risk teatud liigeseprobleemide arenguks ja alumiste kuseteede probleemide tekkeks. Liigeseprobleemide riski saab tegelikult vähendada, planeerides steriliseerimise/kastreerimise ajaks, mil looma liigesed on juba välja kujunenud. Ja see, kas loom operatsiooni järgselt kaalu kogub, on suuresti omaniku teha: tuleb pakkuda talle aktiivseid ettevõtmisi ja jälgida söömist.

Varjupaikade MTÜ kuldsponsor If Kindlustus on aastaid lemmikloomakindlustust pakkudes puutunud kokku paljude lemmikloomade ravi ja muredega.

If Kindlustuse Balti varakindlustuse tooteüksuse juhi Veiko Sepa sõnul on tegelikult loomade steriliseerimine ja kastreerimine kodutute kasside ja koerte probleemi lahendamiseks väga konkreetne lahendus, sest kahjuks ei hoita loomi suletud territooriumil ning ikka ja jälle lubatakse neil vabalt ringi hulkuda.

„Ühelt poolt pakub steriliseerimine loomale võimaluse elada kauem ja vältida nii mõndagi terviseriski. Samas annab see selge teadmise, et sinu tegematajätmise tõttu ei sünni Eestisse uusi kodutuid loomi. Kui sa ei ole kindel, et suudad oma lemmikut hoida püsivalt kodus, siis konsulteeri loomaarstiga ning uuri võimalusi ja lisainfot, et kuidas see operatsioon ette võtta. Meil kogu ühiskonnana on vastutus, et kodutuid loomi ei tekiks. Seega tasub ka nende inimeste tähelepanu sellele probleemile juhtida, kes lasevad oma loomi vabalt liikuma ja ei mõtle tagajärgedele, mida see endaga kaasa toob,“ lisas Sepp.