Õiguskantsler: töötul on oht tööandja tõttu hüvitiseta jääda

Töötus Illustratsioon: Indrek Sammal

Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et töötuskindlustuse seadus on vastuolus põhiseadusest tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega, sest kohtleb töötuks jäänud inimesi erinevalt sõltuvalt sellest, kas tööandja tasub töötuskindlustusmaksu igal kuul või mitte.

Nimelt jätab seadus töötud, kes on töötuskindlustusmaksu tasunud ehk end töötuse puhuks kindlustanud, täielikult ilma töötuskindlustushüvitisest või lubab hüvitist maksta oluliselt lühemal ajavahemikul, kui tööandja pole igal kuul töötuskindlustusmaksu tasunud. Seadus kohtleb end töötuse puhuks kindlustanud inimesi põhiseadusvastaselt erinevalt tööandja tegevuse tõttu ja selle alusel, kas tööandja on tasunud kindlustusmakseid igal kuul või ühel kuul korraga mitme kuu eest.

Õiguskantsler saatis täna riigikogule ettepaneku viia töötuskindlustuse seadus kooskõlla põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega.

Töötuskindlustuse seadus sätestab, et kindlustatule arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži iga kalendrikuu eest, mil tööandja maksis kindlustatule töötasu, millelt pidas kinni töötuskindlustusmakse.

Õiguskantslerile laekunud avaldustest on aga ilmnenud, et mõningatel juhtudel ei maksa tööandja töötajale töötuskindlustusmaksuga maksustatavat tasu välja mitte igal kuul, vaid ühel kuul korraga mitme kuu eest. Niisugused juhud on põhjustatud näiteks sellest, et tööandja maksab töötajale enne tolle pikemale puhkusele minekut puhkusetasu ja töötasu välja korraga või maksab kuni 12 kuuks sõlmitud töölepingu lõppemisel töötajale korraga nii töötasu kui ka lõpparve.

Sel juhul läheb töötuskindlustusstaažina arvesse vaid makse tegemise kuu sõltumata sellest, et kõigi kuude eest on töötuskindlustusmakse tegelikult tasutud.

Nii ei pruugi nendel töötajatel, kellele tööandja maksab ühes kuus välja töötasu mitme kuu eest, tekkida õigust töötuskindlustushüvitisele või väheneb periood, mille jooksul nad on õigustatud hüvitist saama. Nendel juhtudel jätab seadus end töötuse vastu kindlustanud inimesed töötuskindlustushüvitiseta või lubab hüvitist maksta oluliselt lühemal ajavahemikul erinevalt neist töötuse vastu kindlustatutest, kelle kindlustusmakseid on tööandja tasunud igal kuul.

Seadusandja eesmärk nende töötajate töötuskindlustushüvitisest ilmajätmisel või neile hüvitise olulisemalt lühemal ajavahemikul maksmisel oli tagada töötuskindlustuse süsteemi tõhus toimimine ja töötuskindlustushüvitise arvutamise aluseks olevate andmete lihtne kontrollitavus.

Õiguskantsleri hinnangul ei ole aga töötuskindlustuse süsteemi efektiivsus ja andmete lihtne kontrollitavus piisavalt kaalukas põhjus, miks jätta töötuskindlustusmaksu tegelikult maksnud isik töötuskindlustushüvitisest ilma või maksta talle seda hüvitist oluliselt väiksemal ajavahemikul.

«Kuigi seadusandja eesmärk on mõistetav, põhjustab seadus töötuse puhuks kindlustatule põhjendamatult raskeid tagajärgi,» leidis Indrek Teder. «Töötaja kui kindlustatu ise ei pruugi saada midagi ette võtta, et tööandja maksaks töötuskindlustusmaksu töösuhte kestel igal kuul. Ka ei pruugi tööandja ühes kuus mitme kuu eest tasu makstes olla käitunud seadusevastaselt,» selgitas ta.

Õiguskantsleri hinnangul on end töötuse vastu kindlustanud inimeste niisugune erinev kohtlemine õigustamatu ning põhiseadusega vastuolus.

Eesti Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonijuht Imbi Ernits-Kaljuste ütles Postimehele, et õiguskantsler kirjeldas oma ettepanekus riigikogule päris hästi probleemseid olukordi, mis võivad tekkida seoses korraga välja võetud puhkusega. «Kuigi ühel kuul töötajale väljamakset ei tehta, töösuhe ei katke ja väljamakseta kuud tuleks töötuskindlustuse puhul arvestada – näiteks aasta lõikes,» sõnas ta.