:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
/nginx/o/2010/08/06/414319t1h28e1.jpg)
Postimees uuris ministeeriumidelt, mida tähendab neile teisipäeval kokku lepitud lisaeelarves ette nähtud enamjaolt ligi kaheprotsendiline kärbe.
Tellijale
Ministeeriumid on kärpekohtade nimetamisel veel kidakeelsed (2)
Rahandusministeeriumist kinnitati, et võimuparteid leppisid kokku lisaeelarve üldises raamis, nüüd aga kirjutavad ametnikud selle valmis ja plaani järgi saadetakse lisaeelarve riigikokku järgmisel nädalal.
Lisaeelarve peamine vaidluskoht oli, kas ministeeriumideülene üleväljakärbe peaks hõlmama ka siseministeeriumit. Kompromissina oodatakse neilt kolmeprotsendilist kärbet, enamiku teiste ministeeriumide koormus on aga umbes viis protsenti. Ainsana jäeti kärpekohustusest priiks kaitseministeerium.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul kaitseministeeriumit lisaeelarve tõepoolest otseselt ei puuduta, ent ministeerium on lubanud sisemiste personali ja majandamiskulude arvelt suurendada laskemoona soetust. «Tasub meenutada, et juba eelmisel aastal tegime ministeeriumi valitsemisalas ümberkorraldusi 4 aasta vaatest 34 miljoni euro võrra ning ka need summad oleme suunanud täiendava laskemoona soetuseks,» märkis Pevkur.