TAI: sündinud laste arv langes rekordmadalale tasemele

Pilt on illustratiivne. Foto: Toomas Huik

Möödunud aastal langesid sündinud laste arv ja sündimuse erikordaja sajandi madalaimale tasemele, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud raseduse infosüsteemi andmetest.

2023. aastal sündis Eestis kokku 10 769 last, mis on varasema aastaga võrreldes 802 lapse võrra vähem. Kokku sünnitas eelmisel aastal 10 631 naist, keda on 2022. aastaga võrreldes 765 vähem. 10 495 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 135 korral ning ühel korral sündisid nelikud. Kolmikuid mullu ei sündinud. Mitmiksünnituste osakaal oli 1,3 protsenti kõikidest sünnitustest.

Kõikidest mullu sünnitanud naistest oli 10 622 naise elukohariigiks Eesti, üheksa naise elukoht asus välisriigis. Enneaegseid ehk raseduskestusega alla 37 nädala sünnitusi oli 513, neist omakorda 137 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõikidest sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 4,8 protsenti.

Elussündide arv 1000 fertiilses eas ehk 15–49-aastaste naise kohta oli 36,5, mis on võrreldes eelneva aastaga langenud: 2022. aastal oli vastav näitaja 40,2. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid, vastavalt 51 ja 49 protsenti. Surnult sündis 30 last, mis moodustas 0,3 protsenti kõikidest sündidest. Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2023. aastal 3518 grammi ja keskmine sünnipikkus 51 sentimeetrit. Ajavahemikul 1992–2023 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 83 grammi võrra – 1992. aastal oli see 3435 grammi, 2023. aastal aga 3518 grammi.

12 tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 10 701 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 8061 last.

Loomulikul teel sünnitas 7762 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 603 ning keisrilõikeid tehti 2266 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 700 sünnitajale. Keisrilõigete osakaal oli 21,3 protsenti.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt suurenenud. Ajavahemikul 1992–2023 suurenes esmasünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal oli esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,5 ja 33,3 aastat. Alates 1992. aastast on sünnituste arv enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud 20–24- ja alla 20-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel. Kõige rohkem lapsi sündis mullu Harjumaal, kus oli 5355 elussündi.