/nginx/o/2012/04/10/1047400t1h7291.jpg)
Praxise äsjavalminud uuringu kohaselt soovib enamik Eesti gümnaasiumilõpetajatest oma õpinguid jätkata, erialavalikul on aga mureks väljakujunenud soorollid ja tugev soov siirduda välismaale.
Uuring: loodusteadused on gümnaasiumilõpetajate hulgas endiselt vähe eelistatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel kevadel tehtud küsitluse alusel kavatses 70 protsenti kõigist gümnaasiumilõpetajatest asuda õppima Eesti kõrgharidust pakkuvatesse asutustesse, 7 protsenti tahtis minna Eestis kutseharidust omandama ja 11 protsenti plaanis minna välisriiki õppima.
Gümnaasiumi lõpetamise järel otse tööturule siirdumisest olid huvitatud vähesed, vaid 2 protsenti soovis tööle asuda Eestis ja 4 protsenti välismaal.
Erialadest plaaniti kandideerida enim sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonda, aga ka humanitaaria ja kunstide valdkonda, vaid 14 protsenti plaanis edasi õppida loodus- ja täppisteaduste alal.
«Muret tekitavaks aspektiks on kinnistunud soorollid, nimelt eelistas loodus- ja täppisteaduste valdkonda esimese valikuna 23 protsenti meestest ja vaid 8 prontsenti naistest. Probleemiks tundub olevat ka noorte väike teadlikkus loodus- ja täppisteaduste valdkonnas pakutavatest erialadest,» ütles uuringu üks autoreid Praxise hariduspoliitika analüütik Mihkel Nestor.
Nestori sõnul oli erialaeelistuste puhul läbivaks tunnuseks asjaolu, et nimetamist leidsid need erialad, millest ühiskonnas kõige rohkem räägitakse.
«Erialavaliku kõige suurem mõjutaja oli eriala huvitavus ja tasuta õppimise võimalus,» lisas Nestor.
«Kõrghariduse eelistajad pärinevad tavaliselt ka sotsiaal-majanduslikult kõrgemal järjel peredest, nende vanemad on haritumad, nad osalevad sagedamini spordi- ja huviringides ning on üldiselt oma eluga rohkem rahul.»
Noorte erialavalikud ei ole enamjaolt selgelt välja kujunenud. Paljud vastajad olid nõus loobuma oma esialgsest eelistusest, kui soovitud erialale sissesaamine ei peaks õnnestuma või kui rahaliselt toetataks mõnda teist valikut.
«Näiteks oli näiteks märgatav hulk humanitaaria ja kunstide valdkonnas edasisi õpinguid kavandanud noortest nõus asuma õppima loodus- ja täppisteadusi, kui riik maksaks selle eest lisastipendiumi,» lisas Nestor.
Välismaale õppima minekut põhjendasid vastajad eeskätt asjaoluga, et see on nende jaoks väljakutse, kuid murettekitavalt suur hulk välisõpinguid kavandanud noori pidas ajendiks ka Eesti õppeasutuste mitterahuldavat õppekvaliteeti.
Soovi õppida edasi välismaal mõjutab kõige rohkem noorte keeletaust. Vene keeles õppivatel noortel oli rohkem kui kuus korda suurema tõenäosusega soov jätkata õpinguid välismaal. «See, et peaaegu iga kolmanda vene gümnaasiumi lõpetaja esmane valik on minna õppima võõrsile, on Eesti jaoks suur inimvara kaotus,» tõdes Nestor.