Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

INIMESTEST AEGAMÖÖDA Taavi. Käte üle uhke

Taavi Meinberg
Taavi Meinberg Foto: Vahur Laiapea

Ma ei tea, miks mina selle sain, aga pigem olgu see mina kui keegi teine, ütleb Taavi. Ma ei taha, et mul seda ei oleks, kui see tähendaks, et keegi teine hakkab seda kandma. Ma võin seda raskust kanda, kui tean, et mu lähedased on hoitud.

Surume Taaviga kätt kolm korda. Esimest korda tervituseks. Teist korda, et katsetada, kes kelle käe maha surub. Kelle käsi tugevam on. Lõpetan võistluse enne, kui Taavi jõuab minu käe maha suruda... On see viik või kaotus? Kolmas kord – hüvastijätuks.

Taavi on Taavi Meinberg. Tema geenides on eripära, mille tagajärjeks on luustiku erakordne haprus. Ta oli kolmeteistkümnendaks eluaastaks, 2010. aastal, mil esimest korda kohtusime, korduvalt operatsioonilaual viibinud. Väga palju kordi oli mõni tema luudest murdunud ja kipsi pandud. Mul on klaasist luud, ütleb ta.

Tagasi üles