/nginx/o/2012/04/09/1047298t1h0a4c.jpg)
Vahepeal veidi pidurdunud hinnatõus kiirenes märtsis taas. Kõige enam suurenesid kulutused eluasemele ja toidule.
Tellijale
Hinnatõusu pidurdumise lootus jäi üürikeseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna aasta alguses kallinesid nii küte, elekter kui ka gaas, annavad kodukulud suure panuse üldisesse hinnatõusu terve esimese poolaasta. Aasta teises pooles on võrdlusbaas veidi kõrgem ning seega võiksid tõusunumbrid teoreetiliselt olla veidi väiksemad.
Eile teatas aga Tallinna Küte, et tõstab maist toasooja hinda, kuna kallinevad nii Eesti Gaasilt ostetav maagaas kui Fortum Termestilt sisseostetav soojus. Seega võib lootus napimast hinnatõusust jääda üürikeseks.
Toiduained on aastaga kallinenud 2,9 protsenti, samas on liha, piima ja mõnede teraviljade hinnad maailmaturul aasta algusest langenud. Näiteks on nisu odavnenud võrreldes eelmise aasta märtsiga pea veerandi võrra.
Seetõttu on Swedbanki makroanalüütiku Annika Paabuti hinnangul põhjust loota, et toidukaupade hinnalangus või vähemalt hinnatõusu pidurdumine jõuab hilinemisega ka Eesti tarbijahindadesse.
Hulgimüüja Haljase juhatuse liikme Bruno Pärna kinnitusel on aga muutused maailmaturul olnud imeväikesed ning tõenäoliselt need tarbija elu kergemaks ei tee.
«Suhkru hind on veidi langenud, aga muus osas ei saa ma seda kinnitada,» märkis Pärn. Sama meelt olid Salvesti juhatuse liige Tamara Gubenko ja Prisma turundusjuht Kadri Lainas.
«Prisma puhul oleme pigem jätkuva hinnatõusuga arvestanud, see on ka põhjus, miks jätkasime sel aastal hinnagarantii kampaaniaga,» märkis Lainas.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing nentis, et tegelikult ei ole tarbijate elu vähemalt toidukaupade osas siiski aastaga nii palju keerulisemaks muutunud, kui näitab statistika, kuna palju tehakse soodusmüüke.
«Kui poes ringi vaadata, on iga nädal näiteks mõni või alla hinnatud – kord Leedu või, kord Eesti või,» sõnas Josing. «Kui tarbija ei ole bränditundlik, siis leiab ta iga nädal mingisuguse sooduspakkumise.»
Josing lisas, et nii konjunktuuriinstituut kui statistikaamet vaatavad oma hinnavõrdlusi tehes alati samu kaupu ning allahindlusi seejuures arvesse võtta ei saa.
Josingu hinnangul võivad toidukaupadest lähiajal odavneda kohv ja suhkur, mille hinnad maailmaturul tegid vahepealt suure hüppe üles. «Kohe-kohe tulevad alla ka muna hinnad, muidu hakkavad kauplustes tibud ringi jalutama,» vihjas Josing suurtele munavarudele poelettidel ja nende vahel.
Riided ja jalatsid on aastaga kallinenud 5,1 protsenti ning Josingu kinnitusel on rõivad ja elektroonikakaubad Eestis suhteliselt kallid. Kui Eesti üldine hinnatase moodustab Euroopa Liidu keskmisest 75 protsenti, siis riiete ja elektroonika puhul on siinsed hinnad juba Euroopa keskmisele järele jõudnud või selle koguni ületanud.
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta viimases kvartalis rõivaste, jalatsite ja tekstiilitoodete kaubandusmarginaal koguni 82 protsenti ehk rohkem kui üheski teises sektoris.
Inimestele valmistavad peavalu ka mullusega võrreldes 11,5 protsenti kallinenud kütused. Kütus on siiani aasta hinnatõusuootustes kõige suurem küsimärk – selle kallinemine mõjutab kohe ka teiste kaupade ja teenuste hindasid.
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi pidurdub mootorikütuste, soojuse ja elektri hinna tõus aasta teises pooles ning aastane inflatsioon jääb alla kolme protsendi. Annika Paabut oli pessimistlikum.
«Jaanuaris prognoosisime aasta keskmiseks hinnakasvuks 3,2 protsenti, mis võib osutuda liialt optimistlikuks,» märkis ta ja lisas, et prognoose vaadatakse praegu kriitilise pilguga üle.