Urmas Paet: autoritaarsete riikide koostöö näitab nende soovi senist maailmakorda muuta

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet vaatles Postimehe stuudios Neeme Rauale antud intervjuus Iraani poliitilist olukorda pärast president Ebrahim Raisi ootamatut hukkumist ning Venemaa tegevust maailmas.

Ebrahim Raisi surm on Iraani poliitikas märkimisväärne sündmus, kuid Paeti sõnade kohaselt ei too see kaasa suurt muutust. «Riigi peamine võimukandja on vaimne liider Ajatolla Ali Khamenei, president ja teised poliitikud jäävad temast kaugele maha,» selgitas Paet. Raisi surm ja teiste poliitikute hukkumine tekitab alati küsimusi, kas tegu oli tõepoolest õnnetusega või on taustal midagi enamat.

Paet rõhutas, et Lähis-Ida on Iiraeli-Palestiina konflikti teravnemise, aga ka Jeemenis toimuva tõttu taas rahutuste keskmes, rääkimata Hezbollah’ tegevusest. Regiooni stabiilsust mõjutavad murekohad on jätkuvalt Iraani tuumaprogramm ja relvade tarnimine Venemaale. Paet tõi esile, et selliste autoritaarsete riikide nagu Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Korea koostöö näitab nende ambitsioone senist maailmakorda muuta.

Paet märkis, et Venemaa on märgatavalt suurendanud oma kohalolekut Aafrikas Liibüas, kus viibib praegu umbes 2000 Vene sõdurit. «Vahemere lõunarannikul asuva Liibüa tähtsus Euroopale on suur, kuna sealt lähtuvad migratsioonilained võivad tekitada Euroopale tõsiseid probleeme,» ütles Paet. Venemaa tegevus Aafrikas on suunatud maavarade hankimisele ja strateegilise mõju suurendamisele.

Samuti tugevdab Venemaa oma mõjuvõimu Ladina-Ameerikas, tehes koostööd Nicaragua, Kuuba, Venezuela ja Boliiviaga. Paet lisas, et kuigi Venemaa majandus on suuruselt Hispaania mõõtu, suunatakse kõik ressursid riigi globaalse mõju suurendamisele. «Venemaa on teinud valiku olla ambitsioonikas oma rahva arvelt. Nende juhid mõtlevad teisiti kui Euroopa liidrid,» nentis Paet.

Kas Venemaa üritab oma külma sõja aegset võimu taastada? «Peaaegu,» tõdes Paet. Sealjuures on Venemaa silmis jõukeskuseks USA, mitte Euroopa ja Euroopa Liit.

Venemaa ja Hiina juhid küll kohtusid, kuid tariifide ja tollide asjus leppeid ei sõlmitud. See aga ei tähenda, et kohtumine ebaõnnestus. Paet selgitas, et Hiina on praegu tugevam osapool ja Venemaa pigem abipaluja, samas seob Hiinat ja Venemaad sarnane autoritaarne väärtussüsteem. Ühelt poolt püüab Hiina hoida majandussuhteid läänega, teisalt toetab Hiina Venemaad relvadega Ukraina sõjas.

Paet rõhutas, et Ukraina ja Venemaa vahelises sõjas on rahuleppeni keeruline jõuda. Venemaa kaotused on suured, kuid Kremlit see ei huvita, sest rahva toetust hoiavad üleval propaganda ja ajupesu.