Kultuuriväärtuste amet tunnustab taas möödunud aasta jooksul paremini restaureeritud hoonete omanikke, arhitekte ja ehitajaid.
Selgusid kõige paremini restaureeritud majad Tallinnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks tänukirjadele jagatakse kõige eeskujulikumalt korrastatud majade omanikele ka preemiad. Preemiafond on 6000 eurot ja see jaguneb nelja maja vahel, kolm neist on miljööväärtuslikud majad ja üks ehitismälestis.
Seekord tõusid tervelt 31 nominendi seast esile neli maja, mille omanikke premeeritakse. Veel seitse märgitakse ära linnavalitsuse tänukirjaga.
Parimad majad miljööaladel on Vabaduse pst 88 Nõmmel, J. Poska 9 Kadriorus ja Lääne tee 30 Meriväljal.
Vabaduse pst 88, mis on ehitatud Paju villa kõrvalhooneks, on ühekorruseline omapärase dekooriga puitmaja. Rikkalike säilinud detailidega väikse maja restaureerimisel väärib tunnustust asjaolu, et kõik, mis vähegi võimalik, on omanikel enda käega restaureeritud.
Lääne tee 30 on paljude Merivälja miljööala eramute seas erakordne – tegu on Karl Burmani projekteeritud puitvillaga, mis püüab pilke oma värske värvikuue ning uhiuue plekk-katusega.
J. Poska 9 on Tallinna maja tüüpi üürimaja, mis korrastati ülimalt asjatundlikult. Nii fassaadid kui ka interjöörid on traditsioonilisi materjale kasutades eeskujulikult restaureeritud. Preemia pälvis ehitusmälestiseks tunnistatud historitsistlik puidust kortermaja Tatari 21a, mida muinsusteadlikud omanikud on mitme aasta vältel soklist kuni korstnapitsini kultuurimälestisele vääriliselt korrastanud.
Telliskivi 28 märgiti ära stiilse värvilahenduse eest – ootamatult julge värvikasutus aitab hoone kauneid detaile esile tuua ning elavdab oluliselt tänavapilti. Puitfunktsionalismi esindav hoone Vana-Mustamäe 34 on jupikaupa korrastatud ning saanud uue erksavärvilise välisviimistluse.
Aarde 15 korrastamisel äratab tähelepanu fakt, et taastati Nõukogude ajal suuremaks tehtud akende esialgne asetus, suurus ja kuju. Hoonet kaunistavad nüüd väiksemad ning tiheda jaotusega raamid, mis on sellise Pelgulinna miljööalale tüüpilise mitmepereelamu üheks iseloomulikumaks detailiks.
Vanalinnas leidis seekord äramärkimist kaks hoonet: Suurgildihoone Pikk 17, milles tegutseb Ajaloomuuseum ja Nunne 2/ Lai 2/ Pikk 1, mis korrastati äri- ja eluruumideks. Suurgildihoone on üks märgilisemaid hooneid vanalinnas, mille restaureerimine üllatas uute leidudega. Hoolika meistrikäega restaureeritud-eksponeeritud muinsusväärtused rikastavad nüüd Tallinna vanalinna keskaegset ehituskunsti.
Üks olulisemaid töid oli endise sadamaladude kompleksi, nn Kochi aitade taastamine (Lootsi 10). Pärast lagunenud massiivsete paekivimüüride konserveerimist võeti ruumid kasutusele avatud äripindadena ning seni Tallinna sadamaga kaudu saabunud külalisi kurvalt tervitanud mahajäetud piirkond on seeläbi elustunud.
Taas on kasutusel ka arhitekti Artur Perna projekteeritud suurejooneline endine Rinnalaste ja emade kodu (Laste 1) Nõmme mändide all. Silmapaistev on just detailiderohkete fassaadide restaureerimine, interjööris pakkus paljude ümberehituste tõttu ajaloolist materjali vaid fuajee. Tunnustust väärib ka ajaloolise meditsiini- ja hoolekande funktsiooni säilitamine.
Preemiate pidulik üleandmine toimub kolmapäeval, 11. aprillil kell 15 vana sadamalao ruumides värskelt avatud Kochi Kohvitoas aadressil Lootsi 10.
Preemiad annab üle abilinnapea Mihhail Kõlvart, sõna võtavad kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini Härm, muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ja miljööalade osakonna juhataja Riin Alatalu.