Sven Mikser: Iraanis ilmselt pole kuigi palju inimesi, kes veriste kätega presidenti kibedasti taga nutaks

Sven Mikser Foto: Tairo Lutter

Euroopa parlamendi liige Sven Mikser (SDE) hindas, et Iraani presidendi surm sealses poliitikas ilmselt kiireid muutusi kaasa ei too.

Iraani riiklik ajakirjandus teatas esmaspäeval, et Iraani president Ebrahim Raisi hukkus kopteriõnnetuses. Temaga koos viibisid pardal ka riigi välisminister ja teised ametiisikud, kelle surnukehad samuti leiti. 

Europarlamendi liige Mikser hindas, et Raisi hukkumine kopteriõnnetuses Iraani välispoliitilises liinis kiiret muutust kaasa ei too.

«Islamivabariigi võimvertikaali tipus troonib endiselt kõrgem usujuht ajatolla Khamenei, kelle sõna määrab nii riigi sise- kui välispoliitilise kursi. Raisi endise ülemkohtunikuna oli Khamenei nn «karmi kursi» toetaja ja lähedane liitlane. Sama liini jätkab kahtlemata ka ajutise kohusetäitjana presidendirolli tõusev esimene asepresident ja Khamenei nõunik Mohammad Mokhber,» sõnas Mikser.

See, kas Mokhber saab kõrgemalt usujuhilt instruktsiooni pürgida Raisi täieõiguslikuks järglaseks, on Mikseri sõnul hetkel teadmata. Küll aga on tema hinnangul erakordselt vähetõenäoline, et erakorraliste valimisteni jääva 50 päeva jooksul õnnestuks tõsiseltvõetava kandidaadina esile tõusta mõnel mõõdukamal või Khamenei-kriitilisel poliitikul, seda enam, et kandideerimiseks tuleb saada luba konservatiivselt Järelvalvenõukogult, mis on Mikseri sõnul sisuliselt Khamenei kontrolli all.

«Pealegi võib tagasivaatena öelda, et isegi omaaegsed «mõõdukad» presidendid Mohammad Khatami ja Hassan Rouhani ei suutnud otsustavalt ega kestlikult mõjutada ei Khamenei konservatiivset sise- ega räigelt Lääne-vastast välispoliitikat,» lisas ta.

«Märkimist väärib asjaolu, et Raisi oli Khameneile oluliselt lähedasem kui ükski eelkäija, kaasa arvatud omaaegne marukonservatiivne president Mahmoud Ahmadinejad. Alles mõne kuu eest sai teatavaks, et Khamenei on nimetanud Raisi kolmeliikmelisse komiteesse, kes peab 85-aastase usujuhi surma korral asuma talle järglast valima. Korduvalt jõuti spekuleerida ka võimaluse üle, et Raisist endast võiks Khamenei lahkumise järel saada Islamivabariigi kõrgem usujuht.»

Kõike arvestades on Mikseri hinnangul võimalik, et Raisi roll Khamenei pärilusvõitluse eeldatava võtmemängijana oli strateegilises plaanis isegi olulisem kui tema tegevus presidendiametis.

Mikser tõi välja, et aastate jooksul juhtis Raisi mitme režiimivastase meeleavalduse mahasurumist: «Nii ei ole Iraani rahva hulgas ilmselt kuigi palju neid, kes veriste kätega presidenti kibedasti taga nutavad. Siiski on vara ennustada, kas Raisi surm võiks olla päästik, mis rahva meelepaha ajatollade võimu vastu taas sel määral lõkkele puhuks, et suuta režiimi alustugesid kõikuma lüüa. Siiski ei ole kahtlust selles, et Khamenei on valmis mistahes rahvarahutustest oma julgeolekuaparaadi täie jõu ja jõhkrusega üle sõitma.»

«Sisepoliitiliselt segane aeg võib ilmselt ajutiselt mõjutada ka Iraani julgeolekuasutuste võimet pakkuda tuge oma satelliitidele ja Teherani  protežeeritavatele terrorirühmitustele, aga ma julgen uskuda, et pikaajalist ja põhimõttelist muutust Iraani destruktiivses regionaalses käitumises ei maksa oodata, enne kui ajatollade teokraatlik režiim ükskord võimult langeb,» sõnas europarlamendi liige.