Martin Herem: eksitav on väita, et laenu ja maksumuudatusi on tarvis ainult kaitsekulude tõttu

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ei soovita ülemõtlemist, pigem tuleb tegutseda hästi konkreetselt ja hästi fokuseeritult. FOTO: Madis Veltman Foto: Madis Veltman

Kaitseväe juhataja Martin Herem kommenteeris rahandusminister Mart Võrklaeva väljaütlemisi riigieelarve kohta oma sotsiaalmeedias. 

Herem kirjutas, et on eksitav väita, et kaitsekulusid on suurendanud vaid praegune valitsus ning et riigieelarve kehv seis tuleneb kaitsekulude kasvust.

«Tahan ära klaarida mõned väljaütlemised kaitse-eelarve kohta, mis on minu arvates eksitavad ja tekitavad mulje, nagu maksutõusud, kärped ja muud eelarvega seotud küsimused on põhjustatud ainult kaitsekulude tõusust,» kirjutas Herem postituses.

«Sel nädalal ütles minister Võrklaev Kuku raadios: «… eelmise suve jooksul, uues valitsuses tegime kokkuhoiu otsuseid 840 miljoni euro eest järgmise 4 aasta peale ja tegime ka maksuotsuseid ja samal ajal suurendasime väga jõuliselt meie kaitsekulusid.» Tõsi on see, et kaitsekulusid on tõstetud ja ma olen selle üle väga tänulik, aga on eksitav väita, et neid on jõuliselt tõstma hakatud alles nüüd selle valitsusega ja just kaitsekulud on kaasa toonud maksutõusude vajaduse,» sõnas Herem.

«Õigupoolest olid kaitsekulud juba enne valimisi 2023-26 RES perioodil rohkem kui 2,8 protsenti SKP-st ja veel enne valimisi kiitis Riigikogu ühehäälselt heaks julgeolekupoliitikaalused, millega kinnitas, et vajalik sõjalise kaitse kulude tase on 3 protsenti,» ütles ta Facebooki postituses.

Heremi sõnul on selle aasta eelarve puudujääk vähemalt 1,2 miljardit, kuid kaitse-eelarve on tõusnud 200 miljonit ehk üks kuuendik sellest.

«Minister ütles veel: «… me suurendasime kaitsekulusid kuskil pool miljardit, siis me ei teinud seda jälle ainult selle arvestusega, et võtame laenu ja vaatame mis ülehomme saab. Vaid me tegime maksumuudatused, et need katta.» Vastab tõele, et võrreldes 2022 aastaga on kaitse-eelarve kasvanud isegi rohkem kui pool miljardit, õigupoolest 557 miljonit ja veelkord – ma olen selle üle väga tänulik ja need on olnud väga julged otsused,» kirjutas Herem.

Heremi arvates on eksitav väita, et laenu ja maksumuudatusi on tarvis ainult kaitsekulude tõttu.

«Samal ajal oli Eestis suur inflatsioon ja eelarve tõusis 11,7 miljardilt 18,1 miljardini ehk 6,4 miljardit. Kaitsekulude tõus moodustab sellest 8,6 protsenti. See on vähem kui kümnendik. 5,8 miljardit on kulutatud ka muudele vajadustele. Minu arvates oleks asjakohane ka neist rääkida kui eelarvepuudujääki põhjendada,» kirjutas Herem lõpetuseks.

Peaminister Kaja Kallas rääkis laupäeval Lennart Meri konverentsil, et kaitsekulutuste tõstmiseks on maksutõuse väga raske teha, vahendab ERR.

«Eesti kulutab kaitsele 3,2 protsenti. Selle tõttu oleme me pidanud tõstma makse. Võin teile öelda, et see ei ole populaarne. Kõik erakonnad, kes valimiste ajal ütlesid, et me peame kulutama vähemalt kolm protsenti, ei toeta maksutõuse. Selles teemas olen ma üksik sõdur lahinguväljal. See on raske, väga raske,» rääkis Kallas.