ANNABEL LINDMETS ⟩ Supervalimiste aasta – transatlantiliste suhete peied või lootus purgatooriumiks?

USA president Joe Biden ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Foto: Jacques Witt/POOL/AFP/Scanpix

Olles 2024. aastaga poole peal, on supervalimiste aastal meile siiski veel palju pakkuda, sest kõige suurema mastaabiga valimised on alles ees. Kui Euroopa Liidu järgmise viie aasta olemus on meile teada kuu pärast, siis novembris aset leidvad Ameerika Ühendriikide presidendivalimised näitavad kätte kursi, millisteks Euroopa ja USA viimasel ajal pingestunud suhted võivad lähitulevikus kujuneda.

Üha enam kõlab riigipeade ja julgeolekuekspertide hinnanguid Euroopa suurema julgeolekupoliitilise iseseisvuse diskursusest. Kahtlemata on sellest saanud üks peamisi tänavuste Euroopa Parlamendi valimiste tuummõtteid.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on üks jõulisemaid Euroopa suurema autonoomsuse eestkõnelejaid, väljendades, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide väiksem sõltuvus USAst loob tugevama Euroopa. Selliseid mõttevaldusi on mõnigi Eesti poliitik laitnud ning heaendeliselt usutledes, et Euroopa ja selle ühtsus on igavene. Taoline Macronile vastandumine põhineb veendumusel, et transatlantilistes suhetes on vaja veelgi suuremat koostööd ja ühtsust. Usutakse, et Euroopa on ajaloost piisavalt õppinud, et mitte laguneda.