ANALÜÜS ⟩ Kelle huve teenib uus kliimaseadus?

Eesti rohepöörde A ja O on elektritoomine ja metsaajandus – seal liigub 80–90 protsenti süsinikdioksiidist. Foto: Remo Tõnismäe

Kui kliimaminister Kristen Michal (RE) koos ministeeriumi ametnikega kaks nädalat tagasi kliimakindla majanduse seadust (varasema nimega kliimaseadus) esitles, märkasid paljud, et Michal ja kantsler Keit Kasemets sidusid pidevalt seadusekava majanduse ja konkurentsivõimega.

Kui Michal alustas seaduse väljatöötamisele kaasa aidanud partnerite tänamist, siis esimesena nimetas ta ettevõtjaid. Iga kord, kui jutuks tulid seaduse eesmärgid või valdkonnad, mida see puudutab, läks esmalt jutt majandusele, konkurentsivõimele ja ettevõtlusele. Sama joont ja samu fraase kasutas pidevalt ka kantsler Kasemets.

Ka esitluse tonaalsus oli, võiks öelda, stiili poolest «jalad maas». Ei olnud eksalteeritust ega apokalüptilisi noote. Kordusid fraasid «peame olema realistlikud», «oleme realistlikud».