Erametsaliit kutsub maaomanikud Toompeale meelt avaldama

Ants Erik Foto: Erametsaliit

Eesti Erametsaliit korraldab 29. mail Toompeal riigikogu ees meeleavalduse, millega kutsub liituma kõiki maaomanikke.

Meeleavaldusel nõutakse, et kui riik seab eraomaniku maale piiranguid, mis ei võimalda seda kasutada, tuleb omanikule saamata jääv tulu kohe ja õiglaselt hüvitada või anda asendusmaa. Protestitakse ka lubatust kordades kiirema maamaksu tõusu vastu.

Kümne aastaga on rangete looduskaitseliste piirangutega erametsade pindala Eestis ligi kahekordistunud. Sellises metsas ei tohi omanik mitte midagi teha, isegi endale küttepuud võtta – keelatud on igasugune majandustegevus. Hüvitised omanikule on aga sümboolsed ja jäänud 2008. aasta tasemele.

«Et meil on täna üldse on sellised eraomanikele kuuluvaid metsi, kus on midagi kaitsta, on põlvkondade jooksul tehtud vastutustundliku töö tulemus,» ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik.

«Nüüd saavad needsamad kõige tublimad looduskaitsjatest metsaomanikud karistada, sest neilt võetakse just seetõttu õigus oma metsa edasi majandada, hüvitised on aga marginaalsed. Mõju ja valu neile peredele on sarnane natsionaliseerimisega ja seab üldse kahtluse alla eraomandi kaitstuse tänapäeva Eestis. Loodust tuleb kaitsta, aga see ei saa tulla eraomanike arvel,» märkis liit.

Eriku sõnul pakub riik, et ostab maa ära, ent enamik maaomanikest soovib esivanemate elustiili jätkata ning tegeleda metsandusega.

«Olukorda aitaks leevendada, kui looduskaitseliste piirangute alla sattuv maa oleks võimalik asendada riigile kuuluva maatulundusmaaga. Selline asendamisvõimalus on olemas, kui riik tahab su maale ehitada tee, Rail Balticu või kasvõi kaitsepolügoni. Ent looduskaitseliste piirangute puhul, kus omanikul samuti enam oma metsa asja pole, seadus sellist võimalust ette ei näe. Meie hinnangul on see sügavalt ebaõiglane ning riik ei kohtle siin maaomanikke võrdselt,» lisas Erik.

Kui erametsaliit enne 2023. aasta riigikogu valimisi erakondade esindajatelt küsis, kas nad toetavad looduskaitseliste metsamaade asendamist majandusmetsaga riigimetsast, vastasid kõik tänase valitsuskoalitsiooni erakonnad jaatavalt.

«Kahjuks peame tõdema, et Eesti poliitiline kultuur sõnapidamist ei soosi – praegu ei ole hoolimata meie korduvatest pöördumistest näha mingit soovi teemaga edasi liikuda,» nentis Erik. «Seega ei jää meil muud üle, kui tulla ühiselt välja oma õiguste eest seisma. Kutsume liituma kõiki maaomanikke nii linnast kui ka maalt, kes tunnevad, et riik üksikisiku õigustest piisavalt ei hooli või tahavad erametsaomanikke toetada.»

Eestis on ametliku metsastatistika järgi range kaitse all 50 000 hektari jagu erametsa, leebemalt piiratakse umbes 150 000 hektarit. Viimase arenguna riigi looduskaitsepoliitikas soovib kliimaministeerium oluliselt karmistada kaitsekorda Natura metsaelupaikades, mis puudutab paljusid metsaomanikke ning kokku ligi 15 000 hektarit erametsa.

1992. aastal asutatud Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, mis koondab kokku ligi 10 000 metsaomanikku üle Eesti.