Stuudios on Urmas Paet: NATO peaks laevaliiklust Läänemerel palju tõsisemalt kontrollima

Venemaa poolt algatatud hübriidsõja raames oleme Läänemere piirkonnas näinud igasuguseid veidraid asju juhtumas, aga paraku enamik neist ei ole mingi juhus. Need on korraldatud Venemaa poolt, et muuta lääneriikide elu raskemaks ja ebamugavamaks.

Mäletame ju kõik mõne kuu taguseid sündmusi. Küll ootamatut elektriühenduse purunemist Eesti ja Soome vahel, küll Eesti ja Rootsi vaheliste ühenduste rikkumisi. Lennuühendus Tartusse on ka katkenud.

„Arvestades seda, et ametlikult on Venemaa nafta eksport sanktsioonide tõttu pärsitud, üritavad nad nüüd leida nö tagauksi ja nii ongi lisandunud kõikvõimalike kahtlaste laevade kasutamine Venemaa nafta ekspordiks. Kõik see puudutab meie oma kodumerd, Läänemerd,“ selgitab Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet.

Ta on arvamusel, et praeguses olukorras ei saa enam eeldada, et sellised asjad kuidagi juhuslikult juhtuvad. Et sõidab mingi Hiina laev ja lohistab ankrut pikalt mööda merepõhja enda järel, teades, et seal merepõhjas on igasuguseid kommunikatsioone ja torusid.

„Mul on raske uskuda, et ükski adekvaatne või vähesegi kogemusega kapten seda teeks,“ tõdeb Paet. „Arvan, et selline naiivse suhtumise aeg Venemaasse võiks olla möödas ja kõiki neid asju tuleb väga tõsiselt uurida. Nii nagu on meile kõigile oluline julgeolek Vahemerel ja Mustal merel, on tänases olukorras ka Läänemeri tõusnud riskide tippu.“

Järjest pingestuvate suhete juures Venemaa ja Lääne vahel tuleb tagada Läänemere julgeolek kõigis aspektides. Nii nagu lääne liitlased aitavad kaitsta ja valvata Balti riikide õhuruumi, peaks midagi samalaadset tänases olukorras olema ka Läänemerel.

Paet on veendunud, et NATOs peaks olema omavaheline kokkulepe, et NATO liikmesriigid hakkavad selleks, et Läänemere turvalisust hoida, seda rohkem valvama.

„Arvan, et kõik riigid, kes Läänemere piirkonnas on, peaksid panema seljad kokku,“ rõhutab Paet.

Ta on seisukohal, et kõik kahtlased laevad, mis Läänemerel liiguvad, peaksid olema selgelt fikseeritud ja jälgitud. Ka fantoomtankereid, mida Venemaa on asunud kasutama.

„Näiteks on Rootsist teateid, et esmapilgul vene tsiviillaevadena tunduvatel laevadel on peal mingisugused vaatlus- või luureseadmed. Ühesõnaga – laevaliiklust Läänemerel peaks palju tõsisemalt kontrollima,“ rõhutab Paet. „Ei saa väga olulist ja väga tiheda liiklusega piirkonda jätta Vene poolele lihtsaks saagiks.“

Peab olema ikka palju paremini teada, mis asju Läänemerel seilavad alused ajavad. Kogu seda laevaliiklust, mis läheb Venemaa sadamatesse või väljub sealt, või tuleb kuskilt, esmapilgul imelikust kohast, tuleks palju tõhusamalt kontrollida. Kõiki kahtlaseid aluseid, mida Läänemerel on paraku järjest rohkem, tuleks kontrollida.

Vana probleem on see, et Vene sõjalennukid lendavad Venemaa ja Kaliningradi oblasti vahel väljalülitatud transponderitega. See tähendab, et tsiviilradaritele ja teistele lennukitele ei ole need nähtavad. Ka see julgeolekuprobleem vajab veelgi tõsisemat lähenemist.

Venemaa ei saa enam toornaftat vabalt igale poole müüa ja üritab mööda hiilida sanktsioonidest ning on järjest rohkem asunud kasutama laevu mis on vanad ega ole isegi kuskil registrites. Selle reaalselt eksisteeriva fantoomlaevastikuga on suuri probleeme.

Venemaa valvab oma sõjaväe rajatisi, mis on Eesti piiride läheduses. Selle kaasnähe on häired ka Eestis. Aga samas, kui 100 km häirete kaarti vaadata, siis see on oluliselt laiem kui ainult Tartu ümbrus, mis tähendab seda, et püütakse kaitsta oma sõjaväelisi süsteeme Venemaal, Eesti või Läti piiride läheduses. Kui nähakse, et sellel häirimisel on ka reaalne kahju ja mõju, siis loomulikult saadakse sellest indu juurde.

„Illusioonide aeg Venemaa suhtes on läbi,“ rõhutab Paet.