Islandi ja Balti riikide välisministrid lähevad Gruusiasse sealset olukorda arutama

Välisminister Margus Tsahkna. Foto: Konstantin Sednev

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõidab kolmapäeval koos Läti välisministri Baiba Braže, Islandi välisministri Thórdís Kolbrún Reykfjörd Gylfadóttiri ja Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega töövisiidile Gruusiasse.

Balti riikide ja Islandi välisministrid kohtuvad ühiselt Gruusia presidendi Salome Zurabišvili ning Gruusia parlamendi esimehe Šalva Papuašvili ja parlamendi opositsioonierakondade esindajatega. Kavas on kohtumised ka Gruusia valitsuse liikmete ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Visiidi käigus käsitletakse välisministeeriumi teatel Gruusia praegusi arenguid, sealhulgas Gruusia parlamendis välja pakutud «Välismõju läbipaistvuse» seaduseelnõu.

Ametnikud kavatsevad vahetada arvamusi ka Gruusia reformiprotsessi kohta seoses Euroopa Liiduga lõimumise edenemisega, mis tuleneb Gruusia kohustustest ELi kandidaatriigina. Samuti arutatakse vastupanuvõime tugevdamist Venemaast lähtuva ohu suhtes.

15. mai hommikul annavad Balti riikide ja Islandi välisministrid ning Gruusia president ühise pressikonverentsi. 

Balti riikide ja Põhjamaade välisministeeriumite ühisavaldus Gruusia arengute kohta eelmisel nädalal

«Mullu detsembris Gruusiale ELi kandidaatriigi staatuse andmisega näitas EL, et toetab Gruusia rahva püüdlusi. Gruusiale anti selge tee ühinemiskõneluste alustamiseni ja hiljem Euroopa Liiduga ühinemiseni. Kuid viimasel ajal on Gruusia võimud võtnud muret tekitava suuna, mis takistab Gruusia jõudmist Euroopasse.

Praegu Gruusia parlamendis menetletav välisagentide seaduseelnõu ei ole kooskõlas Euroopa normide ja väärtustega. Vastuvõtmise korral võidakse seadust kasutada selleks, et vaigistada meediat ja vabaühendusi, millel on Gruusia ELi liikmesuseni aitamisel ülioluline roll. Gruusia võimude väited, et eelnõu sarnaneb ELi seaduseelnõudega, on põhjendamatud ja eksitavad. Kutsume Gruusia poliitilisi juhte seaduseelnõu vastuvõtmist uuesti läbi arutama.

Otsus ELi liikmesust taotleda on Gruusia ja selle rahva sõltumatu valik. Kui Gruusia soovib Euroopa Liiduga ühineda, on Gruusia võimudel kohustus tingimused täita. Gruusia võimude läänevastane retoorika ähvardab õõnestada Gruusia valitud tulevikku Euroopas. ELi kandidaatriigi staatus anti Gruusiale eeldusel, et täidetakse üheksa nõuet. Praegu ei ole Gruusia võimud nende nõuete täitmisel edusamme teinud.

Meil on suur soov näha Gruusia edu Euroopa ja Euro-Atlandi teekonnal, mida tahab suur enamus Gruusia rahvast. Loodame, et Gruusia valitsus kasutab seda ajaloolist võimalust, mille on loonud uue hoo saanud ELi laienemisprotsess, ja pöördub uuesti rajale, mis viib ELi liikmesuseni.»