ERRi juhatuse esimehe konkursil kandideerib vaid üks inimene

Margus Allikmaa. Foto: Mihkel Maripuu

Täna õhtul lõppenud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimehe konkursile laekus vaid üks kandideerimisavaldus, seniselt juhatuse esimehelt Margus Allikmaalt.

Rahvusringhäälingu nõukogu nõunik Karin Victoria Kuuskemaa ütles, et nõukogu arutab Allikmaa jätkamist homsel istungil, kuid otsus langetatakse tõenäoliselt järgmisel nädalal. 

Postimehega suhelnud ERRi juhatuse liikmed ütlesid, et toetavad Allikmaa kandidatuuri ega soovi ise rahvusringhäälingu juhtimist üle võtta. Kuuskemaa sõnul juhatuse liikmete arvamus suurt kaalu ei oma. Seda, kas nõukogu asub ainukese kandidaadi jätkamist toetama või mitte, polevat Kuuskemaa sõnul võimalik ennustada. 

Margus Allikmaa sõnul soovib ta ametis jätkata seetõttu, et pooleli olevad protsessid rahvusringhäälingus lõpule viia. «Viis aastat on seda tööd tehtud ja hästi palju on veel teha. Ma tean mida ja kuidas teha, oleks ju kahju jätta see pooleli,» põhjendas ta.

Allikmaa sõnul tahab ta juhina jätkamise korral ellu viia eesmärgid, mille juhatus on kirjutanud rahvusringhäälingu arengukavasse aastateks 2013-2016.

Muu hulgas näeb arengukava ette näiteks uudiste kajastamise mobiilsemaks muutmise, täiendava rahastamise korral Helsingi ja Berliini korrespondendipunktide avamise ning kahe telestuudio tehnika uuendamise, et alates 2013. aastast oleks võimalik sealt toota HD-kvaliteedis telepilti. Üks olulisemaid eesmärke on ka uudistetoimetuste ühendamine, mis võimaldaks teha paremat koostööd.

Seejuures pole plaanis olulisi muudatusi ERRi meeskonnas. «Meil on väga korralik kaader ja pigem tuleb täna mõelda inimestele paremate tingimuste loomisele, koolitusele ja sellele, et oma personali hoida.»

Allikmaa sõnul ei ole uue ringhäälingumaja ehitus mitte eesmärk, vaid vahend. Millal maja valmib, pole aga teada ning juhatus saab selle valmimisele vähe kaasa aidata.

«Valitsus peab siin tegema mingil hetkel otsuse, mis objekte, millal ja mis järjekorras ehitatakse. Me ei taha trampida jalgadega vastu maad ja öelda, et kohe läheb vanker kraavi, kui uut maja ei saa. See peab ikkagi olema laiem konsensuslik otsus, kas eesti televaatajad ja raadiokuulajad väärivad mingil hetkel kvaliteetsemat sisu või ei vääri. Küll see uus maja tuleb mingil hetkel, ilma selleta lihtsalt ei ole võimalik ringhäälingut väga pikalt ette kujutada,» hindas Allikmaa.

Uudiste loomine ühte kohta

ERRi juhatuse liige Tiina Kaalep ütles, tema juhatuse esimeheks ei kandideeri ja pole seda viimastel kuudel isegi kaalunud.

Tema sõnul on juhatuse põhiline ülesanne järgmisel viiel aastal see, et ühendada uudistetoimetused ning tuua organisatsiooni parem sünergia.

«Meil on seitse erinevat uudisteteenistust ja me töötame kolmes keeles. Peame jõudma olukorda, kus me reaalselt omame ühist uudisruumi. Ma ei räägi üksnes majast, vaid ka toimetuste tarkvaralisest ühtlustamisest,» ütles Kaalep.

Selle saavutamiseks on juhtkond otsinud ruume kahes telemajas ja kahes raadiomajas ning kaalunud võimalusi seinte mahavõtmisega uusi uudistetoimetuse ruume rajada. Ühisruumid tuleks luua ligi 160-le ERRi uudistetoimetustes töötavale inimesele.

«Seni ei ole me suutnud seda ära teha, sest uue maja ootus on olnud väga selge. Täna, kus me näeme, et uus maja on aastate taga, siis me peame vahepealse variandi realiseerima,» sõnas Kaalep.

Samuti nentis ta, et suurem osa viis aastat tagas alguse saanud ERRi organisatsioonide ühendamisest seisab alles ees.