Tegelikult tulevad need inimesed kokku selleks, et kogelemisega seotud hirme ületada. Aga et ületada, tuleb vapralt kogeleda ja vapralt kogelemist on alguses hea koos teistega harjutada.
Hardi Sigus on vapper mees. Võtaksin tema ees mütsi maha, kui ma mitte kapuutsi ei kannaks. Ta elab juba tükk aega Barcelonas, teeb seal oma doktoritööd psühholoogias. Kohtume temaga üle interneti. See on kerge, sest oleme vanad tuttavad. Jutt jätkub justkui sealt, kus see neljateist aasta eest pooleli jäi. Räägime tema elust ja kogelemisest. Meie tunnise kohtumise jooksul ei kogele ta kordagi. Mõistan, miks see nii on. Ta on loobunud selle varjamisest, peitmisest, selle vastu võitlemisest – ja kogelus on hakanud häbiga alla andma. Võib-olla on kogelusel igav hakanud.
/nginx/o/2014/11/27/3559125t1hfabf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/10/16062973t1hb048.jpg)