Pensioniealised pedagoogid: mis tehtega leiab Eesti kümne aastaga 600 uut matemaatikaõpetajat?

Kümne aasta jooksul on Eestis vaja asendust 600 pensionile minevale matemaatikaõpetajale. Foto: Arvo Meeks

Eesti hariduse suurimaid murekohti on õpetajate järelkasv. Juba praegu peavad koolijuhid lotovõiduks seda, kui saavad klassi ette loodus- ja reaalainete õpetaja. Prognoosi järgi vajame kümne aasta jooksul pensionile siirduvate pedagoogide asemele 160 füüsika-, 130 keemia-, 150 geograafia- ja bioloogiaõpetajat ning 600 matemaatikaõpetajat.

2023/2024. õppeaastal töötab üldhariduses kokku 17 483 õpetajat. Kvalifikatsiooninõuetele vastab neist 13 829 (79 protsenti) ning nõuetele ei vasta 3815 (22 protsenti) õpetajat.

Hariduses on fookus seatud eestikeelsele õppele üleminekule. Nüüd on omavalitsused saatnud haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) info, et esimestes ja neljandates klassides ehk üleminekuklassides on Tallinnas ja Ida-Virumaal puudu umbes 90 õpetajat, kes peaks lapsi eesti keeles õpetama. Haridusminister Kristina Kallas on öelnud, et suhtleb omavalitsustega sel teemal tihedalt.