Koolireform toob probleemide kõrval elevust, uusi lahendusi ja uut hindamist

Kuigi lapsevanematele võib tunduda natuke hirmsana eesti õppekeelele üleminek, suhtuvad lapsed sellesse pigem positiivselt, aga koolide õpetajad ja juhid on veendunud, et tegu on hea sammuga. Foto: Marianne Loorents

Koolijuhid on eestikeelsele õppele ülemineku suhtes üldiselt positiivselt meelestatud ja leiavad, et lapsevanemate murede ja hirmude vähendamiseks on vaja nendega rohkem suhelda. Olemas on ka plaanid, kuidas sügiseks õpetajaid leida ning klasse kokku panna.

Uuest õppeaastast Kohtla-Järve põhikoolidest ainsana täielikult eestikeelsele õppele üle mineva Maleva põhikooli direktor Eva Adamson (pildil) nentis kaks ja pool tundi väldanud lapsevanemate koosoleku järel, et emotsioonid ja mured on erinevad. «Järsk muutus hirmutab inimesi,» tõdes ta. «Aga minu ülesanne ongi selgitada, julgustada, veenda, et see, mida teeme, on õige.»

Samas ei nõustunud Adamson mitmel pool kõlanud väitega, justkui eksperimenteeriks Ahtme linnaosas tegutsev ligemale 600 õpilasega kool lastega. «Tegelikult me rakendame oma aastakümnetepikkust kogemust,» lausus ta. «Vanemate asi on tulla meiega kaasa – usaldada koolijuhte. Aga emotsioonide mõjul leitakse, et nüüd on kõik null: lastel pole teadmisi ega keelt, nad ei saa midagi aru. Skeptikuid oli, aga ütlesime, et keel ei kujune õppimisel probleemiks. Kui kõik õppeained hakkavad õppimist toetama, saavad lapsed tegelikult hakkama. Lastel ei ole hirmu, hirm on vanematel. Keegi pole öelnud, et see kõik on kerge, aga koostöö peab jõudma sinnani, et meil on üks eesmärk.»