/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/05/09/16059255t1h5341.jpg)
Riigi ülemäärane ja kergekäeline jõukasutus kodanike kallal võib kergesti viia tragöödiani, mistõttu tuleb kõik sellesisulised kahtlused ausalt ja põhjalikult lõpuni uurida, rõhutab advokatuur.
Advokatuur: riigi kergekäeline jõukasutus toob lõpuks tragöödia
«Jõu kasutamine enda kodanike vastu ei tohi kunagi olla õigusriigi esimene valik, kuid kahjuks muutub see iga aastaga tavalisemaks,» ütles advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjoni esimees vandeadvokaat Aivar Pilv. Ta lisas: «Vägivald ning jõu kasutamine või sellega ähvardamine, ei tohi olla ega isegi mitte tunduda kergekäeline.»
Eesti Ekspress kirjutas eile, kuidas politsei- ja piirivalveamet (PPA) sai kaebuse politsei kiirreageerijate käitumise kohta Tallinna büroohoones toimunud läbiotsimisel.
Pilve kinnitusel pole advokatuuril teavet ilmsiks tulnud juhtumi täpsemaks kommenteerimiseks, kuid kõik kahtlustused kergekäelises või ülemäärases füüsilise jõu ja vägivalla kasutamises tuleb ausalt ja erapooletult lõpuni uurida.
«Kui politseioperatsiooni sattunud inimestel tekib tõsine põhjus uskuda, et teda ründab vägivaldne röövlibande, on riik õiguskaitseorganite tegevuse läbi enda võimu ilmselt kuritarvitanud,» lausus Pilv. Ta lisas: «Sellist olukorda on inimesel lihtne valesti hinnata ning põhjendatud arusaam, et isiku vastu toimub kuritegelik või õigusvastane rünnak, annab inimesele õiguse hädakaitseks.»
Ootamatute konfliktiolukordade vääritimõistmine võib kergesti tuua rängad tagajärjed, mistõttu lasub politseil vastutus teha kõik endast olenev selliste vääritimõistmiste vältimiseks.
Maskides, selgete eraldusmärkideta politseinike agressiivne ja jõuline tegutsemine on Pilve sõnul õigustatud vaid juhul, kui teadaolev info lubab eeldada kinnipeetavalt ohtlikku, ründavat ehk kellegi tervist või elu ohustavat käitumist. Sellise aluse võib anda kinnipeetava isiku taust ja varasem käitumine, samuti olukorrad, kus võidakse läbiotsimise või muu menetlustoimingu tegemist füüsiliselt takistada või politseinikke rünnata.
«Kui niisugust ohtu ei esine, tuleb inimestele, keda ootamatult ja üllatavalt sellistele toimingutele allutatakse, kohe ja üheselt mõistetavalt selgeks teha, et tegu on politsei menetlustoiminguga,» sõnas Pilv.
«Vastasel juhul võib isik pidada olukorda ründeks enda, tema lähedaste või vara vastu ning osutada aktiivset vastupanu, hirmus ja hingelise erutuse seisundis ka ebaproportsionaalsete vahenditega, mis võivad kujutada ohtu nii politseinike kui kõrvalseisjate tervisele ja elule,» märkis ta.
Praktikas võib see Pilve sõnul tõstatada küll juriidilised küsimused hädakaitsest, selle proportsionaalsusest, hädakaitse piiride ületamisest, kuid tragöödiate vältimiseks on olulisim vääriti mõistmisi vältida.
Kriminaalmenetlustega tegelevad advokaadid on ülemäärase ja kergekäelise jõukasutuse tendentsi märganud juba aastaid, seda eriti kinnipidamiste, aga ka vahel läbiotsimiste korraldamisel.
Pilve sõnul kinnitab erinevate kolleegide kogemus, et kinnipidamistel tekitatakse inimestele kehavigastusi ka olukordades, kus kahtlustatava isik ja tema taust nii agressiivseks ja jõuliseks tegutsemiseks alust ei anna. Neid juhtumeid uurib aeg-ajalt politsei sisekontroll, kelle tavaline vastus on, et vastab nõuetele, kuna jõulise reaktsiooni põhjustas inimene ise.
«Seetõttu peaks praktikas senisest enam hindama ja kaaluma igas konkreetses juhtumis füüsilise jõu kasutamise proportsionaalsust ja põhjendatust, ning kindlasti tagama inimeste korrektse teavitamise menetlustoimingust,» sõnas Pilv.
Vandeadvokaat Aivar Pilv juhib advokatuuris põhiõiguste kaitse komisjoni, mille üheks ülesandeks on analüüsida isikute põhiõiguste kaitset ka kriminaal- ja väärteomenetluses.