Kliimaseaduse plaan: tööstus võib hakata kaks korda rohkem süsinikku heitma, teised pingutagu püksirihma

Kliimakindla majanduse seaduse peamisi pidepunkte esitlesid kliimaminister Kristen Michal (keskel), kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets (vasakul) ja rohereformi asekantsler Kristi Klaas. Foto: Mihkel Maripuu

Kliimaministeerium tutvustas kolmapäeval loodava kliimaseaduse peamisi pidepunkte ja tunnistas, et Euroopa Liidu ees võetud kliimaeesmärke Eesti ei täida ning tööstusele antakse luba koguni kahekordses mahus kasvuhoonegaase heita.

Kliimaminister Kristen Michal (RE) nimetas kliimaseadust kliimakindla majanduse seaduseks, mille juures on olulisim energeetika arendamine ilma fossiilsete kütusteta.

Samas ootab kliimaministeerium Eestisse suures mahus uut tööstust. Kui teised sektorid peavad süsinikuheidet vähendama, võib põlevkiviõlitööstus heita 2030. aastaks kasvuhoonegaase võrreldes 2022. aastaga kuni 40 protsenti ja muu tööstussektor kuni 116 protsenti rohkem.