Eestisse on tahtnud jääda ligi 90 000 Ukraina sõjapõgenikku

Protsentuaalselt elanikkonnast enim Ukraina sõjapõgenikke elab Jõhvi vallas, Maardus, Rakveres, Tallinnas ja Paides. Foto: Konstantin Sednev

Ukraina täiemahulise sõja algusega võrreldes on ajutise kaitse taotluste arv tunduvalt vähenenud ning ligi kolmandik nende alusel saadud elamisloaga põgenikest on alaealised.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel esitati esmaseid ajutise kaitse taotlusi 2022. aastal 41 871, 2023. aastal 8782 ja tänavu 5. mai seisuga oli neid esitatud 1894. Seega langeb uute taotluste arv pidevalt.

2022. aasta 24. veebruarist alates on Eestisse saabunud kokku 159 524 põgenikku, kellest 69 791 suundusid siit edasi mõnda järgmisse riiki. Kokku on ajutist kaitset taotlenud üle 52 000 ukrainlase, sellest loobunud on ligi 7000. Siseministeeriumi andmetel on 5. mai seisuga ajutise kaitse alusel Eestis elamisloaga ligi 31 000 sõjapõgenikku, kellest alaealisi on üle 9000, naisi ligi 14 500 ja mehi üle 7000.