INTERVJUU ⟩ Kristina Kallas: eesti lapsed rääkigu siis vahetunnis venelastega eesti keeles

Haridusminister Kristina Kallase sõnul ei ole võimalik paika panna, kui palju muukeelseid tohib ühes klassis olla, sest kõik sõltub ikkagi lapse keeleoskusest. Foto: Mihkel Maripuu

Ühtses eesti koolis, mille mõte on, et eesti ja vene emakeelega lapsed õpiksid üheskoos, eesti kultuur kannatada ei saa, lubab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

Tema sõnul peab muukeelsetel lastel olema võimalus õppida alguses eraldi klassides, sest nende põhitegevus on eesti keele omandamine.

Palun selgitage haridus- ja teadusministrina ühtse eesti kooli ideed.

Idee on selles, et me ei eraldaks enam lapsi koolisüsteemis kodukeele järgi eri koolimajadesse, täiesti erinevatesse õppeasutustesse. Senine olukord on viinud ju tegelikult selleni, et vene kooli lõpetajal on tööturul või ka järgmisel õppeastmel palju vähem võimalusi, tema konkurentsivõime on eestlastega võrreldes oluliselt kehvem. Kuni aga vene- või muukeelsed lapsed ei saa kohe 1. klassis eesti keeles õppimist alustada, tuleb nad eri õpperühmadesse paigutada ja neile erituge pakkuda.

Juba praegu soovivad paljud kohalikud vene pered panna oma lapsed eesti kooli isegi juhul, kui laps ei oska sõnagi eesti keelt. Lasnamäel on mõne sellise kooli mõnes klassis lausa üle kolmveerandi õpilastest muu emakeelega peredest.

Kuulsin just Tallinna abilinnapealt, et venekeelsetes koolides on sel aastal 1. klassi esitatud 300 avaldust vähem kui varasematel aastatel. Kõik need lapsed liiguvad ju eestikeelsetesse koolidesse. Lapsevanemate soov on arusaadav, aga sealjuures on oluline, et laps saaks võimetekohaselt õppida. See, kes ei valda absoluutselt eesti keelt, ei saa ju teistega võrdväärselt matemaatikat või loodusõpetust õppida.