ETTEVAATUST ⟩ Kevad toob metsloomad teele

Kevad toob metsloomad teele. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Maikuus algab taas metsloomade aktiivsem liikumine ning sel ajal tasub sõidukijuhtidel eriti ettevaatlik olla, sest teele võivad sattuda eelmise aasta põdravasikad, metskitsed, siilid, jänesed, konnad ja paljud teised loomad.

Transpordiamet alustas möödunud nädalal jaanipäevani kestva öise metsloomahoiatusega muutuva teabega liiklusmärkidel. Eriti tähelepanelik tasub olla liiklusmärgi «Metsloomad teel!» piirkonnas, sest seal ületavad metsloomad sagedamini teed. Samuti tasub valvsaks jääda mujal metsatukkade vahel ja põldude lähedal. Hämaral ajal, eriti päikesetõusu eel ja päikeseloojangu järel, on metsloomadel loomupäraselt suurem liikumisaktiivsus.

Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lükk paneb sõidukijuhtidele südamele, et muutuva teabega liiklusmärkide hoiatusi ja kiiruspiiranguid tõsiselt võetaks. «Mitte keegi meist ei soovi sattuda õnnetusse ega tekitada vigastusi metsloomale. Seetõttu peame liiklejatena eriti hoolsad olema ja teele lähenevaid metsloomi märkama.»

Mitmel pool üle Eesti on tarastatud teelõikudel loodud metsloomadele teeületuskohad, mis on varustatud hoiatava märgistusega. Kose–Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest suurulukite tuvastussüsteem. Loomad pääsevad maanteed ületama kolmest samatasandilisest loomade ületuskohast ning nende lähenemise registreerivad spetsiaalsed andurid. Need edastavad info muutuva teabega liiklusmärkidele, mille kaudu piiratakse operatiivselt autode liikumiskiirust.

«Õnneks on autojuhid üldiselt liiklusmärke järginud ja kiirust vähendanud, vastasel korral võinuks tagajärjed olla kurvad. Samuti tuleb meeles pidada, et kui metsloom ületab teed, võib temale järgneda ka teisi,» lisas Villu Lükk.

Riigiinfo telefonil 1247 registreeritakse aastas ligi kuue tuhande looma hukkumine, kusjuures arvatavasti jääb enamus väiksemate loomadega seotud õnnetusi registreerimata. Nendes õnnetustes saab vigastada umbes 20–30 inimest aastas. Viimastel aastatel on probleem pigem suurenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel rohkem ning sõraliste arvukus on tänu pehmetele talvedele suurenenud.