Müük hakkab elavnema: Eesti kalad said taudivaba staatuse

Illustreeriv foto Tallinna kalaturult, kus toimus avatud kalasadamate päev. Foto: Eero Vabamägi

Euroopa Komisjon nimetas Eesti kahe kalade viirushaiguse vabaks riigiks, tänu millele laienevad vikerforelli turustamise võimalused.

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul puudutab taudivabadus kaht laialdaselt levinud viirushaigust.

«VHS (viiruslik hemorraagiline septitseemia) ja IHN (nakkuslik vereloomeelundite nekroos) on põhjamaades vikerforellikasvandustes laialdaselt levinud haigused ning ohustavad ka Eesti forellikasvandusi. Haiguspuhangu korral põhjustavad haigused kalakasvandustes suurt suremust ja ulatuslikku majanduslikku kahju. Mõlemaid viirushaiguseid on Eestist ka varem leitud ning nende vastu puuduvad vaktsiinid ja ravi,» selgitas Kalda.

PTA vesiviljeluse valdkonna peaspetsialisti Erik Ahlbergi sõnul koguti taudivabaduse tõestamiseks aastatel 2020–2023 seire raames proove vesiviljelusettevõtetest ja looduslikes kalapopulatsioonidest Pärnu, Kunda ja Narva jões ning Läänemerest püütud kilul ja räimel. «Kokku analüüsiti aastate jooksul 704 proovi ning kõik proovid osutusid negatiivseks,» ütles ta. 

Seni on ametlik taudivaba staatus VHSi suhtes Taanis, Iirimaal, Küprosel, Soomes, Rootsis ja Põhja-Iirimaal, nendest IHNi-vabad riigid on Iirimaa, Küpros, Soome, Rootsi ja Põhja-Iirimaa. «Taudivaba staatus annab Eesti vesiviljeluse sektorile parema konkurentsivõime,» lisas Ahlberg.

Statistikaameti andmetel on Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik vikerforell. 2022. aastal müüdi 677 tonni vikerforelli, rahalises väärtuses ulatus toodang 3,9 miljoni euroni ja see moodustas 85 protsenti kogu müüdud kala kogusest.