/nginx/o/2024/05/06/16051829t1h3aea.jpg)
Mitmed omavalitsused Eestis on sel aastal hariduselu ümber korraldamas. Muutumas on haridusasutuste struktuur ja väljakutseks on uutes oludes kohanemine. On mõistetav, et tekivad pinged, sest muutused lükkavad meid välja mugavustsoonist ning nii individuaalne kui kollektiivne õppimine ja areng on pingutust nõudvad protsessid.
Muutused on kantud protsessis osalevate inimeste tuleviku ebakindluse hirmust, kogukondadevahelisest vastasseisust, aga ka ootusest paremate tingimuste ja efektiivsuse järele. Igaüks võitleb oma eest ja koosloomest selles protsessis jääb vähe järele, isegi kui pingutada selleks vajaliku ruumi ja aja loomisega. Vahendite piiratud olustikus käib võitlus püsimajäämise nimel. Muutuste õhustik paneb erinevaid haridusasutusi omavahel ressursside ja allesjäämise nimel vastasseisu. Ometi kannavad kõik osapooled ühte ja sama eesmärki - toetada laste ja noorte õpiteekonda.
Laste- ja noorte heaolu protsessi keskmesse
Koolide allesjäämise soov kogukondades on mõistetav ning õppijate seisukohast vajalik seni kuni seal on piisavalt õpilasi ja pädevaid haridustöötajaid, et teha ka head õppetööd. Kogukondade vastasseis ei kanna endas aga laste ja noorte õpiteekonna toetamise eesmärki. Ollakse mõnel juhul valmis ka muutma noorte senist koostööd administratiivselt. On suur väljakutse, kuidas diskussioonide fookus tuua laste ja noorte heaolule ja mõelda sellele, mida on muutuste paratamatuses laste ja noorte heaks võita ja kuidas ühises koostöises lahenduses leida see parim tee. Nende reformide sees on vähem räägitud aga hariduselu toetavatest tugispetsialistidest, sotsiaaltööst ja noorsootööst, mis samuti on mõjutatud ja reageerivad muutustele.
Hariduse tugispetsialistid, sotsiaal- ja noorsootöötajad, kes peavad aitama lapsed ja noored üle keerulistest väljakutsetest õppetööga, vaimse heaoluga, suhetega, tervisega, toimetulekuga, eneseleidmisega, ka haridusmuutustes või kogukondade vastasseisus tajutava ebakindlusega, tegutsevad sarnaselt haridusasutustega piiratud võimaluste olustikus. Tulenevalt vahendite erinevatest allikatest, omavalitsuste prioriteetidest, valdkondlikust eestkõnelemise oskusest, on ka nende valdkondade koostöö olnud kohati pärsitud, kuid ometi kandes samuti oma töös ühte ja sama eesmärki - toetada laste ja noorte heaolu.
Kui tegevustes on tõrjutust ja võitlust vahendite ja allesjäämise nimel, kaasas oht oma positsiooni kaotada, jääb laste ja noorte heaks rakendamata võimas kogukondlik ressurss. Vastasseis tekitab ka palju emotsioone ning emotsioonid ei lase meil alati parimal viisil mõelda, otsuseid langetada või empaatiline olla. Üksteisega vähene arvestamine, enda valdkonna esileseadmine ja ka ühtse koostöösüsteemi puudumine ei ole lasknud laste ja noorte õpiteekonnale ligi maksimaalset võimalikku ühiskondlikku ja kogukondlikku potentsiaali.
Süsteemne vaade
Kuid meie omavalitsused on just nii võimekad kui võimekad on nende inimesed. Individuaalsed oskused ning oskus ka laste ja noore ümber toimuvat süsteemselt näha on siin kriitilise tähtsusega. Võimekus ei kasva ainuüksi omavalitsuste otsustest ja dokumentidest. Maaomavalitsused teavad, et oskustega inimeste sisserännule loota ei saa. Kogu panus on kohalikul inimesel ja neil vähestel, kes maale taas elama tulevad. Seega saame meie piirkondade võimekust tõsta enamasti vaid olemasoleva ressursi toel, jagatud hoiakute, teadmiste ja oskustega. Lahendusteekonnad peituvad meis endis. Meist tuleneva ressursi toel saame me suurendada noorte õpihuvi ja püsimajäämist elukestvasse õppesse. Seda ressurssi saab tugevdada koosloomet rakendades ja oma emotsionaalset tarkust ja avatust arendades.
Nii nagu ühiskonnas laiemalt oleme liikunud bürokraatlikust ehk hierarhilisest ja tugevate formaalsete reeglitega avalikust haldusest uue avaliku valitsemiseni, mille aluseks on koostöö ja terviklikumad lahendused, kajastuvad need muutused ka erialases koostöös. Valdkonnad ja asutused, mis igaüks on varem tegutsenud oma filosoofia ning tegutsemiskorra järgi ja kel on olnud vähe suhtlust teiste sarnastega, saaksid toimida ühiskondlike suundade sünergias tulemuslikumalt.
Selleks on vaja võtta omaks uue avatud valitsemise põhimõtted ja aktsepteerida teistega ühise visiooni loomist, jagatud tulemusi ja vahendeid ning vastata tähenduslikult tervikliku kogukonna ja partnerluse vajadustele. Ressursside võimestamise ja partnerluse ootuseks on lõimitud lahendused kõikide osapoolte vahel, kelle tegevusväljas on töö laste ja noortega.
Rakendades tegevuste lõimimist ühe piirkonna sees, saab tulemuslikult mõjutada lastele ja noortele suunatud ressursse. Ühised tegevused, mille aluseks on sarnased väärtused ja eesmärgid, toetavad asutuste institutsionaalseid omadusi ning sotsiaalseid suhteid. Meeskondade dünaamikast palju kirjutanud autor Patric Lencioni on kirjeldanud head meeskonnamängijat võrgustikus kui inimest, kes on piisavalt näljane, et olla valmis meeskonnana tegema uusi muutusi ja arendustööd, väljuma oma mugavustsoonist; on piisavalt tagasihoidlik, et anda ruumi teistele valdkondadele ja seisukohtadele oma eelistuste ees; ja kelles on piisavalt emotsionaalset tarkust, et toime tulla pingeliste olukordade ja suhetega. Erialade, kogukondade ja asutuste juhid, kes laste ja noorte heaolu eest vastutades astuvad reformide meeskonnamängu, peaksid omama just neid oskusi, et jõuda toimivate tulemusteni.
Võru maakonna projekt, mis muudab seni toiminud mudeleid
Perioodil 2022- 2024 loodi ja piloteeriti Võru maakonnas hariduse valdkonna tugiteenuste koostöömudeleid. Projekt kandis nime “Lõimitud tugiteenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas” ja oli rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi toel.
Protsessi eesmärk oli siduda omavahel erinevad laste ja noorte tugiteenused ühtsesse koostöövormi. Sellele tegevusperioodile tuginedes saab välja tuua, et ühiste väärtuste ja ressurssidega tegevusvälja loomine on võimalik kui sellesse protsessi astudes seatakse esikohale laste ja noorte heaolu ja vajadused ning välditakse enese-, asutuse- või valdkonnakeskseid hoiakuid. Kahe aasta jooksul otsisid ühist teekonda koolist väljalangemise riskis oleva lapse ja noore ümber haridus-, sotsiaal- ja noorsootöövaldkonna spetsialistid.
See tõi osapooled mugavusstsoonist välja ja julgustas looma uusi tegevusmustreid ja lõi soodsa keskkonna mõtteviisi muutuseks. 2024. aasta kevadeks on erinevad protsessis osalenud osapooled valmis edasi arendama loodud koostöiseid lahendusi, ressursside jagamist ja avatud partnerlust. Selle muutuse kasutegur on lapse ja noore kui terviku ehk tema erinevate vajaduste märkamine ja huvide rakendamine. Lisaks omavalitsuste koostöistele lahendustele on loodud ka maakonnaülene heaoluvõrgustik, mis on justkui võrgustike võrgustik ja toimib kogu maakonda hõlmava laste ja noorte heaolu tagava tervikstruktuurina.
Muutused sünnivad raskelt
Selle tulemuse saavutamine ei olnud kerge, läbides erinevaid raskusi, konflikte, mõtteid loobumisest, mugavustsoonist väljatulemise raputust, kuid ühine vastutus ja eesmärk aitasid edasi. Sellele kogemusele tuginedes saab kinnitada, et nii koolide ühise juhtimise alla viimine kui ka teised haridusreformid peavad tuginema tugevale spetsialistide ja ekspertide koosloomele, mitte vaid poliitilistele otsustele. Võru maakonna tugiteenuste lõimimine tõestas kogukonda, omavalitsuste, asutuste ja valdkondade piire ületava koosloome võimsust ja võimalikkust.
Kuus soovitust teistele sama raja alguses olijatele:
1. Ole avatud mõtteviisi muutustele!
2. Kasuta Sulle antud aega ja vahendeid parimal viisil, ära oota muud aega!
3. Otsustusjulgust ja julgust oma plaane keset teekonda ka ümber re-disainida!
4. Kuula, mõtle kaasa, selle asemel, et kritiseerida!
5. Osale, et vältida nö ehitusvigu igas protsessi osas, eelkõige aga algfaasis.
6. Ole loov, et leida uusi teid, sest vanad rajad ei toimi nagunii enam nii nagu vanasti
Ühine haridusasutuse juhtimine kannab lõimitud teenuslahenduste printsiipi, kus on ühendatud väärtused, filosoofia, tulemused ja ressursid. Ühisest koostöisest lahendustest, ka ühisest haridusasutuste juhtimisest saab kasu eelkõige laps ja noor, kelle jaoks langevad asutuste vahelised barjäärid ja piirid. Õppija jaoks temale omase õpiteekonna loomine ei rakendu vaid ühe väikese kogukonna sees, vaid haarab kaasa uusi võimalusi laiemast võrgustikust.
Lõimides laieneb õpetajate ja spetsialistide õpikogukond mitmekülgsemaks ressursside allikaks, milles on lihtsam leida endale mõttekaaslast ja inspiratsiooni. Ka neuroteaduse vaatenurgast tekivad inimese ajus uued seosed ja ideed siis, kui kohtutakse erinevate inimeste ja olukordadega. Terviklikus haridusruumis tekib ühine väärtuste ja filosoofia kogum ning vahendite jaotus, mis võimaldab pakkuda igale lapsele ja noorele võimalikult individuaalset ja mitmekülgset toetust.
Reforme on vaja, aga läbimõeldult
Reformid, mis esmalt ei kaota ega lõpeta, vaid annavad muutustele aega toimida ja toetavad muutusi nii vajalike oskuste kui teadmistega, liiguvad kindlasti parema kohanemise ja tulemuste radadel. Protsessid on tugevalt mõjutatud selles olevate inimeste tarkusest ja meeskonnamängija oskustest. Võimekus uusi väärtusi luua ei tule meist väljastpoolt. Selleks, et me saaksime lapsi ja noori toetada nende terviklikkust silmas pidades peab meil endil olema oskus näha olustikku ja muutuste protsesse terviklikuna, mitte erinevate üksikosadena.