JÄRELVAADATAV ⟩ Haridusminister Kristina Kallase umbusaldamine kukkus riigikogus läbi

Riigikogu arutas täna täiskogu istungil haridus- ja teadusministrile Kristina Kallasele (Eesti 200) esitatud umbusaldusavaldust, mis ei leidnud toetust. 

Umbusaldamise poolt hääletas 25 ja vastu oli 60 riigikogu liiget.

Kirjalikku nõuet umbusalduse avaldamise kohta tutvustas Martin Helme, kelle sõnul on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kaotanud usalduse ministrina. Helme esitas argumendid, mis põhjustasid umbusaldusavalduse esitamise. Ta tõi esile ühiskatsete nurjumise riigigümnaasiumidesse pääsemisel, haridusreformiga seotud probleemid, ülemineku eestikeelsele haridusele üleminekul ning õpetajate järelkasvu ja töötasuga seotud küsimused.

Helme ütles, et seoses eelpool tooduga puudub umbusalduse esitajatel usk, et minister suudaks ja tahaks tasakaalukalt läbi viia eestikeelsele õppele üleminekut ning lahendada teisi haridussüsteemis kuhjunud kriise. Seetõttu esitasidki Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon umbusaldusavalduse minister Kristina Kallasele.

Kallas selgitas, et Eesti hariduse üks kõige esimesi ja kõige suuremaid murekohti on olnud viimasel kümnendil õpetajate järelkasvu teema.

«Selleks, et me haridusstrateegias kokku lepitu või õpetajate järelkasvu tegevuskavas kokku lepitu saaksime tegelikult ellu viia, ei piisa sellest, et haridusminister ühte, teist või kolmandat dokumendi allkirjastab. Isegi ei piisa sellest, et me saaksime Tartu Ülikoolist igal aastal kaks korda rohkem õpetajakoolituse lõpetanuid. Selleks on vaja, et kõik koolipidajad, kes üldhariduskoole Eestis peavad, lepiksid kokku kõikide teiste osapooltega – õpetajate esindajatega, ka riigi esindajatega, erakoolide pidajatega – ühiselt selles, millised on õpetajate töötingimused, milline on õpetajate normaalne koormus, et õpetajate amet muutuks uuesti atraktiivseks,» ütles Kallas.

Ministri sõnul on meie mure number kaks hariduses on see, et meil jääb päris suur hulk – ja see on kasvav number – noori üksnes põhiharidusega. «Eestis on õpilaste väljalangemine pärast põhikooli lõppu üks Euroopa Liidu suurimaid. Meil on väga palju noori, kes ei jõua edasi ühelegi järgmisele haridusastmele, ei omanda ei keskharidust, ei kõrgharidust ega kutset ega ka kutseharidust, kutsekeskharidust. Ja see on päris suur mure,» nentis Kallas.

Ta lisas, et selle mure lahendamise keskmes on tegelikult kutseharidus ja kutsehariduse atraktiivsus ja alternatiivina olemasolu nendele noortele, kes põhikooli lõpetavad ja peaksid edasi õppima minema. «Täna on kutsevalikute osa põhikooli lõpus väga väike, mille tõttu päris suur hulk noori kas valib küll gümnaasiumisse mineku, kuigi nad eelistaksid tõenäoliselt kutsekeskhariduses õppimist, või ei vali üldse mingit õpingutega jätkamist,» ütles Kallas

«Kutsehariduse reform on praegu ettevalmistamise faasis, sellega tõesti ei saa kiirustada, sellepärast, et see muutus on päris märkimisväärne. Nii et järgmised kaks aastat on meil töötamise aeg selleks, et kutsehariduse reformi rakendada 2026. aastal,» ütles minister.

Ühtse eestikeelse kooli loomise kohta, ütles Kallas, et 30 aastat kestnud katse ühendada venekeelsed koolid Eesti haridussüsteemi, ühtsesse koolivõrku, et meil ei oleks enam segregeerunud koole, et eri kodukeelega lapsed käivad erinevates koolides. Selle haridusreformi ettevalmistamine ja elluviimine on üks suuremaid reforme, mis Eesti haridust puudutab. Ta tõi esile kurva tõdemuse, et kui veel jätkuvalt aastal 2023 53% venekeelsete põhikoolide lõpetajatest ei tee ära eesti keele tasemeeksamit tasemel B1. «See on meie kõigi tegemata töö. See on see, mille pärast me täna tegelikult seda eestikeelsele õppele üleminekut teeme,» ütles Kallas.

«Meil on omavalitsuste saadetud info põhjal esimeste ja neljandate klasside ehk üleminekuklasside puhul puudu tänase seisuga umbes 90 õpetajat. Tallinnas ja Ida-Virumaal ei ole meil 90 õpetajat, kes peaksid esimeste ja neljandate klasside ees seisma ja eesti keeles õpetama,» nentis Kallas. Ta selgitas, et omavalitsustega tegeleme väga intensiivselt nende õpetajate eesti keele õppele suunamisega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Uibo (Eesti 200), Raimond Kaljulaid (SDE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Vadim Belobrovtsev (KE), Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Erkki Keldo (RE).

​