KESKPÄEVATUND ⟩ Vallajuhtide kõrge palk on õigustatud, kuna inimestega suhtlemine on tervist kahjustav

Peaminister Kaja Kallas kohtumas Võrumaa elanikega. Foto: Arvo Meeks

Ajakirjanikud Priit Hõbemägi ja Ainar Ruussaar ning ettevõtja Heldur Meerits tõdesid laupäeval Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et kuigi kõrgemad riigiametnikud saavad kohati väga head palka, ei ole nende palganumbrite puhul tegemist millegi pöörasega.

Ruussaare sõnul torkas talle ametnike palkade tabelit vaadates silma, et mõne omavalitsusjuhi palk on päris märkimisväärne ja see ulatus üle 4000 euro. Meerits lisas, et kui meenutada peaminister Kaja Kallase (RE) kohtumist Võrumaa inimestega, siis vallarahvaga suhtlemine on tervist kahjustav töö, mille eest neile makstakse lisaboonust.

«Tervist kahjustav töö on see tõepoolest, arvestades, et Kaja Kallase kohtumisel Võrumaa inimestega hakkasid kõlama väited, mis ei ole tõestatud, aga mis on sotsiaalmeedia ja Vene telekanalite kaudu levinud,» märkis Ruussaar ja lisas, et omavalitsuse ametnike palgakasv oli eelmisel aastal keskmisest kõrgem. Kui omavalitsusametnike palk tõusis eelmisel aastal 13 protsenti, siis riigiametnikel keskmiselt üheksa protsenti.

Hõbemägi märkis, et eelmisel aastal sai riigiametnikest kõige kõrgemat palka riigi infosüsteemi ameti peadirektor, kelle brutopalk oli 101 260 eurot, järgnesid Tallinna ringkonnakohtu esimees 97 983 euro, riigikohtu esimees 96 773 euro, maksu- ja tolliameti peadirektor 95 994 euro ning peaminister 94 805 euro suuruse palgaga.

Meeritsa sõnul ei ole sellistes palkades midagi pöörast, kui võrrelda neid börsifirmade juhtide palkadega.

«Börsifirma juhil ongi keeruline töö ja vastutus suur ja ka riigi palgal olevatel inimestel on palju keerulist tööd. Kui võrrelda kõrgemate riigiametnike palka Eesti keskmise palgaga, siis nad saavad kõrget palka, aga tegelikult ongi riigiametnikel keerulisem töö kui Eestis keskmiselt. Kui me vaatame kasvuprotsente, siis käis riigiametnike palkade kasv ühte jalga Eesti keskmise palgaga,» ütles Meerits.

Ruussaar lisas, et riigiametnike keskmine palk oli eelmisel aastal 2407 eurot brutos ning see ei ole tõepoolest midagi hullupööra kõrget. Üle 4000-eurost palka teenis eelmisel aastal kuus protsenti ametnikest, mis on Ruussaare sõnul täiesti normaalne vahekord.

Hõbemägi tõi võrdluseks enim teenivate Eesti börsifirmade juhtide palgad. Enim teenis eelmisel aastal ehitusfirma Merko juht, kelle palk oli 684 263 eurot. Teisel kohal oli LHV Panga juhatuse liige 576 000 euroga. 3.–5. kohta jagasid samuti LHV juhatuse liikmed, kes said 468 000 eurot palka.

Hõbemägi nentis, et erakapital hindab vastutuse võtmist suurelt, aga karistab eksimusi karmilt. Ta tõi võrdluseks sellel kevadel täielikult läbi kukkunud eksamisüsteemi, mis ei toonud kaasa ühegi kõrgema ametniku ametist lahkumist. «Aga kui suure börsifirma juht on teinud valeotsuse, tõuseb kohe küsimus, kas ta peaks sellel kohal olema,» ütles Hõbemägi.