/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2012/04/08/1045500t1ha921.jpg)
Kuigi Eestis on mitu hästi tegutsevat poisteklassidega kooli ning ka paljud teadustööd on tõestanud, et poisid ja tüdrukud arenevad eri kiirusega, jäävad soo järgi jagatud klassid vähemalt lähitulevikus vaid erakoolide pärusmaaks.
Tellijale
Poisteklassid jäävad erakoolide kätte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanalinna hariduskolleegium on munitsipaalkool, kus on õpetatud poisse ja tüdrukuid omaette klassides juba üle kahekümne aasta.
Kooli direktori Kersti Nigeseni sõnul on see sajandite jooksul ära proovitud kindel ning hästi töötav lahendus, sest poiste ja tüdrukute emotsionaalsete reageeringute, mõtlemise, tunnetuse ja enesehinnangu vahel valitsevad suured erinevused.
«Viis, kuidas poisid pingele reageerivad ja asju tundma õpivad, on üsna erinev sellest, kuidas tüdrukud seda loomupäraselt teevad. Eraldi klassides on aga võimalik arvestada mõlema soo eripäraga,» selgitas Nigesen ning lisas, et kogu Vanalinna hariduskolleegiumi tegutsemise jooksul pole olnud koolist väljalangenuid.
Kooli pikaaegse õpetaja
Igor Kaasiku sõnul tunnevad tüdrukud ja poisid ennast koolis erinevalt.
«Kui nad on ühes klassis, siis orienteerub õpetaja tahes-tahtmata ikkagi tüdrukutele. Aga kui poisid õpivad eraldi, saab tundi üles ehitada nii, nagu on poistele rohkem vastuvõetav,» rääkis Kaasik, kelle kinnitusel nõuavad poisid rohkem aine seostamist eluga. Neid huvitab rohkem õpetuse praktiline pool.
Tähelepanu tüdrukutele
Kaasiku sõnul tuleb nõustuda, et tüdrukud on tundides korralikumad, ei käratse nii palju ja täidavad õpetaja korraldusi paremini.
«Poistega on see hoopis raskem ning sellises tunnis saab suurem osa tunnustust ja kiitust osaks loomulikult tüdrukutele. Õpetaja küll teab, et ka poisse on vaja kiita, aga seda on väga raske teha,» rääkis Kaasik, kelle meelest tekitab see ebavõrdsust. «Aga tunnustus ongi see väetis, mille peal poisid üles kasvavad.»
Eraldi õpe on Kaasiku hinnangul parem ka seetõttu, et poisid tulevad vahetundi puhta lehena. Neil pole vaja konkureerida tunnis tüdrukute tähelepanu pärast ja pole vaja neile muljet jätta.
«Kui mõni poiss on tunnis hätta jäänud, siis see tunnisituatsioon ei sega vahetunnis tüdrukutega suhtlemist,» selgitas Kaasik ning märkis, et poisteklassi poistel on väga tugev omavaheline side ja solidaarsus.
Nagu Wikmani poisid
Sama kinnitas ka praegune Rocca al Mare erakooli õpetaja Irja Loorand, kes oli aastatel 2007–2010 Tartu katoliku erakooli ainsa poisteklassi klassijuhataja. «Jälgisin vabariigi aastapäeval teleseriaali Wikmani poistest ja märkasin üllatusega, et poiste tegutsemises on sarnasusi, olgu nad siis gümnaasiumi- või algkooliealised. Mida vanemaks, seda enam in corpore – täies koosseisus,» ütles Loorand.
Tartu katoliku kooli poisteklass tekkis siiski juhuse tahtel, sest viis aastat tagasi loodud klassikomplekti lihtsalt ei jätkunud tüdrukuid ning lastevanemate nõusolekul alustaski eraldi poisteklass. Eelmisest sügisest poisteklassi klassijuhatajana töötav Aleksandra Sooniste ütles õpilasi iseloomustades, et nad on erakordselt targad ja neile on väga hea tundi anda.
Samas ei julgenud Sooniste väita, et see on just eraldi õppe tulemus. «Ma ei tea, kas sellist taset saavutataks ka segaklassis, võib-olla oleks nad ka tüdrukutega koos õppides nii targad,» lausus Sooniste ja tunnistas, et tüdrukutega suhtlemine pole poistele kerge. «Meil on väga hästi läinud, aga kindlasti peavad siis vanemad rohkem hoolitsema, et nad saaks ka tüdrukutega suhelda.»
Poolt ja vastu
Postimehega suhelnud poisteklassi poisid jäid oma positsiooni hinnates erinevatele arvamustele. «Mina käin ka muusikakoolis ja võin öelda, et tüdrukud on ikka rohkem sellised lobisejad. Seetõttu meeldib mulle poisteklass rohkem,» lausus kevadel viiendat klassi lõpetav Aleksander Tamm.
Tema klassivend Jaagup Markus Niitvägi aga pakkus, et tasakaalu mõttes võiks ikka tüdrukuid ka olla. «Kui on ainult poisid, jääb mingi etapp arengus puudu,» lausus Niitvägi.
Ükski küsitletud poiss aga ei kahetsenud, et on just poisteklassi sattunud. «Poisteklassis saab rohkem omavahel rääkida – arvutimängudest, filmidest ja muust. Teiseks on poistega kergem suhelda, sest tüdrukud vajavad teistsugust suhtumist,» pakkus Niitvägi.
Klassijuhataja jagas poiste seisukohti ning lisas, et ka tema pole lõpuni veendunud, et poisteklass on selgelt parem. «Ma ei taha olla silmakirjalik ja ma ei ole kindel, kas ma oma last tahaksin panna poisteklassi,» lausus Sooniste.
Eraldi õppe pooldaja Igor Kaasiku sõnul võiks olla poisteklassidega koole Eestis siiski tunduvalt rohkem, kuid nende tekkeks on mitu takistust.
«Esiteks ei ole meie ühiskond selleks veel valmis ja vaevalt et kunagi valmis saabki. See põhjamaine idee, et kõik on võrdsed ja kõike peab koos tegema, takistab eraldi klasside loomist,» lausus Kaasik ning väljendas veendumust, et poisteklassid jäävad vaid erakoolidesse.
«Ma arvan küll, et neid erakoole tuleb juurde, kus tehakse eraldi klassid. Tuleb mõni julge direktor, kes on valmis astuma vastu ühiskondlikule arvamusele,» rääkis Kaasik ja oli veendunud, et poisteklassid aitaks vähendada koolist väljalangemist.
Gümnaasiumiosas ei pidanud Kaasik eraldi õpet enam vajalikuks.